Aivar Kuusmaa
| Isikuandmed | |
|---|---|
| Hüüdnimi | Sumo |
| Rahvus | eestlane |
| Sünniaeg | 12. juuni 1967 |
| Sünnikoht | Tallinn, Eesti |
| Pikkus | 186 cm |
| Kaal | 95 kg |
| Positsioon | viskav tagamängija |
| Sportlaskarjäär | |
| Profikarjäär | 1983–2005 |
| Endised klubid |
TSIK (1983–1984) Standard (1985–1986) Rīgas ASK (1986–1987) Tallinna Kalev (1988–1989, 1990–1993, 1999–2000, 2004–2005) Youngstown Pride (1989–1990) Panathinaikόs BC (1993–1996) Baltika (1996–1998) BC Tallinn (1998–1999) Liége Basket (2000–2001) TTÜ-A. Le Coq (2001–2002) TTÜ/A. Le Coq (2002–2004) |
| Treenerikarjäär | |
| Klubid |
BC Kalev/Cramo (2005–2007, 2010–2012) TTÜ (2007–2010) Rapla (2014–2018) Audentes (2020–) Tartu Ülikooli korvpallimeeskond (2024–) |
Aivar Kuusmaa (sündinud 12. juunil 1967) on endine eesti ja Nõukogude Liidu korvpallur ning praegune eesti korvpallitreener.
Ta on Eesti korvpalli ajaloos üks legendaarsemaid kolmepunktivisete viskajaid, teda on nimetatud Eesti korvpalli kuldkäeks. Ta kuulus 1991. aastal viimaseks NSV Liidu meistriks tulnud Eesti esindusmeeskonda. 2020. aastal valiti ta Eesti korvpalli kuulsuste halli.[1]
Kuusmaa on lõpetanud 1985. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli. Korvpallitreeninguid alustas Tallinna Kalinini rajooni Spordikoolis Heino Rebase juhendamisel.
Korvpallurikarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Klubiga
[muuda | muuda lähteteksti]Aivar Kuusmaa on Tallinna Kalevi meeskonna liikmena tulnud 1991. aastal Nõukogude Liidu meistriks.[2]
Kuusmaa on mänginud Eesti, Läti, USA, Kreeka ja Belgia klubides. Mitmekordseks Eesti meistriks tulnud ja mitu karikat võitnud Kuusmaa saavutas edu ka Kreekas, kus kuulus 1996. aastal karika võitnud ning meistrivõistlustel 1995. ja 1996. aastal teise ja 1994. aastal kolmanda koha saavutanud meeskonda.[3]
Koondisega
[muuda | muuda lähteteksti]Kuusmaa on aastatel 1988–2002 võistelnud Eesti korvpallikoondises, kellega saavutas 1993. aasta Euroopa meistrivõistlustel 6. koha.[3]
Treenerikarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Kuusmaa on treenerina juhendanud aastatel 2005–2007 ja 2010–2012 BC Kalev/Cramot, 2007–2010 TTÜ-d ja 2014–2018 Rapla meeskonda. Tema juhendamisel on Kalev/Cramo tulnud 2006., 2011. ja 2012. aastal Eesti meistriks, võitnud 2005. ja 2006. aastal karika ning võitnud Eesti Korvpalli Meistriliigas 2007. aastal hõbemedali; TTÜ korvpalliklubi on võitnud 2009. aastal pronksmedali ning Rapla meeskond 2017. aastal hõbemedali ja 2015., 2016., 2018. aastal pronksmedali.[3]
Kuusmaa on olnud aastatel 2007–2008 ja 2019–2020 Eesti noortekoondiste peatreener. 2020. aastast töötas ta poiste korvpallitreenerina Audentese Spordigümnaasiumis.[3] 2024. aasta sügishooajast on ta Tartu Ülikooli Maksi & Mooritsa korvpallimeeskonna peatreener.[4]
Saavutused
[muuda | muuda lähteteksti]Mängijana
[muuda | muuda lähteteksti]- Juunioride (U18) Euroopa meistrivõistluste hõbe (1986)
- NSV Liidu meister (1991)
- Kreeka meistrivõistluste hõbe (1995, 1996) ja pronks (1994)
- Kreeka karika võitja (1996)
- seitsmekordne Eesti meister (1986, 1988, 1989, 1990, 1992, 1993, 1999)
- kolme Eesti karika võitja (1992, 1997, 2003)
- kaks korda Korvpalli Meistriliiga kõige väärtuslikum mängija (1999, 2003)
Treenerina
[muuda | muuda lähteteksti]- Kolmekordne Eesti meister (2006, 2011, 2012)
- kahe Eesti karika võitja (2005, 2006)
- neljakordne Korvpalli Meistriliiga aasta treener (2006, 2011–2012, 2017)
Poliitika
[muuda | muuda lähteteksti]Aivar Kuusmaa valiti 2005. aastal Tallinna linnavolikokku Rahvaliidu esindajana. Aprillis 2009 liitus ta linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooniga.[5] 2024. aasta seisuga on ta EKRE liige.[6]
Mängufilm "Kalev"
[muuda | muuda lähteteksti]2022. aastal valmis mängufilm "Kalev" (režissöör Ove Musting), mis käsitleb Eesti esindusmeeskonna Kalev teekonda ja telgitaguseid 1991. aastal NSV Liidu meistriks tulekul. Aivar Kuusmaa on toonastest korvpalluritest selle filmi peategelane: tulihingeline võitleja, kes justkui annab alla, kuid siis tuleb veel tugevamalt mängu tagasi ning aitab Eesti meeskonnal saavutada triumfi Nõukogude Liidu meeskonna üle. Aivar Kuusmaa õpetas filmi ettevalmistusfaasis näitlejatele praktilisi korvpallivõtteid.[1] Filmis Kuusmaad kehastanud Reimo Sagor on meenutanud, et lisaks meeskondlikele ühistreeningutele tuli tal filmi jaoks harjutada näiteks "üle 1000 korra Kuusmaa petet, kõrvaleastet ja viset".[7]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tal on abikaasa Mari-Epuga kolm last: Getter, Gertrud ja Kaspar-Clemet.[8] Poeg Kaspar on samuti korvpallur.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Henry Kaldas. 100 lugu | Eesti korvpalli kuldkäsi Aivar Kuusmaa: ma ei oska võlts olla Basket.ee, 06.01.2021.
- ↑ Tarmo Paju, Salumets: “Hea töö oli!” Õhtuleht, 05.05.2001.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Biograafia ESBL-is
- ↑ Tartu Ülikool Maks & Mooritsa uus peatreener on Aivar Kuusmaa Basket.ee, 26.06.2024.
- ↑ Kuusmaa liitub Keskerakonna fraktsiooniga ERR, 2. aprill 2009.
- ↑ Erakonnad Aivar Kuusmaa andmed Äriregistris. Vaadatud 29.06.2024.
- ↑ Eigo Kaljurand. Kalevi linateoses Aivar Kuusmaad kehastanud Reimo Sagor: peale filmimise lõpetamist pole ma rohkem korvpalli puutunud Delfi Sport, 19.09.2022.
- ↑ Aivar Kuusmaa tähistab täna 50. sünnipäeva ERR, 12. juuni 2017.
- ↑ Aivar Kuusmaa poeg liitus Tartu korvpallimeeskonnaga Postimees Sport, 13.10.2022.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Biograafia ESBL-is
- Andrus Nilk. Täna 25 aastat tagasi. Kalevi spordihall oli rahvast puupüsti täis. Kalevi võit mõjus nii, nagu väike puudel hammustanuks lõvi Delfi Sport, 6. mai 2016
- Vikerraadio saade "Käbi ei kuku... Aivar Kuusmaa ja Getter Kuusmaa" ERR-i audioarhiiv, 17. november 2019
- Henry Kaldas. 100 lugu | Eesti korvpalli kuldkäsi Aivar Kuusmaa: ma ei oska võlts olla (pikk intervjuu) Basket.ee, 6. jaanuar 2021