Airi Värnik

Airi Värnik (sündinud 26. oktoobril 1939) on eesti psühhiaater ja suitsidoloog, vaimse tervise professor Tallinna Ülikoolis.

Ta on üks Eesti enimviidatud sotsiaalteadlasi.

Haridus

Airi Värnik (2015)

Airi Värnik lõpetas 1958. aastal Tartu 3. Keskkooli (kuldmedaliga), 1965. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ravi erialal, spetsialiseerus psühhiaatria erialale Tartu Riikliku Ülikooli Psühhiaatriakliiniku ordinatuuris aastatel 1967–1969. 1973. aastal kaitses ta Leningradi Behterevi Instituudis meditsiiniteaduste kandidaadi kraadi gerontopsühhiaatria teemalise dissertatsiooniga "Preseniilsete psühhooside kliinik ja katamnees". 1997. aastal kaitses ta Stockholmi Karolinska Instituudis doktorikraadi väitekirjaga "Suicide in the Baltic Countries and in the Former Republics of the USSR", juhendaja professor Danuta Wasserman.

Töö

Airi Värnik on töötanud Jämejala Psühhoneuroloogiahaigla psühhiaatrina (1964–1967) ja Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla (alates 1991 Tallinna Psühhiaatriahaigla) psühhiaatrina (1970–1993). Aastatel 1987–1993 tegutses ta Tervishoiuministeeriumi mittekoosseisulise kohtupsühhiaatria peaeksperdina. 1992. aastal asutas ta Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi ja töötab siiani selle instituudi juhatajana. Alates 1998. aastast on ta Tartu Ülikooli sotsiaalpsühhiaatria külalisprofessor. Aastatel 2004–2005 oli ta Stockholmi Karolinska Instituudi suitsidoloogia professor, 2005–2010 sama instituudi külalisprofessor. Alates 2007. aastast Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi ja 2016-2020 Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi vaimse tervise professor, alates 2020 emeriitprofessor.

Teadustegevus

Aastatel 1991–2024 on ilmunud enam kui 200 teaduspublikatsiooni, mille autor või kaasautor on Airi Värnik, h-indeks 60. Ta on Eesti Arstide Liidu ja Eesti Psühhiaatrite Seltsi asutajaliige, Rahvusvaheline Suitsiidipreventsiooni Assotsiatsiooni Eesti esindaja, Rahvusvahelise Suitsiidiuuringute Akadeemia liige, Euroopa Psühhiaatria Assotsiatsiooni liige, Maailma Bioloogilise Psühhiaatria Assotsiatsiooni liige ja mitme rahvusvahelise teadusajakirja toimetuse kolleegiumi liige. Aastatel 2002–2006 oli ta Eesti Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu sisekaitse ja julgeoleku komisjoni liige. Aastatel 2002–2003 Rahvusvahelise Suitsiidiohvri lähedaste probleemidega seotud võrgustiku (INSS) president. Aastatel 2013–2014 15. Euroopa suitsiidide ja suitsidaalse käitumise sümpoosiumi (27-30. august 2014 Tallinnas) (ESSSB15) president.

Teadustöid

• Mann, J. J., Värnik, A. et al. (2005). Suicide prevention strategies: a systematic review. Jama, 294(16): lk 2064-2074.
• Fleischmann, A., Värnik, A. et al. (2008). Effectiveness of brief intervention and contact for suicide attempters: a randomixed controlled trial in five countries. Bulletin of the World Health Organization. 86(9): lk 703–709.
• Durkee, T., Värnik, A. et al. (2012). Prevalence of pathological internet use among adolescents in Europe: demographic and social factors. Addiction. 107(12): lk 2210–2222.
• Brunner, R., Värnik, A. et al. (2014). Life-time prevalence and psychosocial correlates of adolescent direct self-injurious behavior: A comparative study of findings in 11 European countries. Journal of Child Psychology and Psychiatry. 55(4): lk 337–348.
• Wasserman, D., Värnik, A. et al. (2015). School-based suicide prevention programmes: the SEYLE cluster-randomised, controlled trial. Lancet. 385(9977): lk 1536–1544
• Kõlves, K., Sisask, M., Värnik, P., Värnik, A., & De Leo, D. (Eds.). (2021). Advancing suicide research. Hogrefe Publishing GmbH.

Tunnustus

• 2005 Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk
• 2008 Eesti Arstide Liidu aumärk
• 2009 Teenäitaja (Eesti Naiste Koostööketi väljaantav aunimetus)
• 2015 Eesti Karskusliidu aasta tegija
• 2020 Tallinna Ülikooli teenetemärk

Välislingid

• http://www.suicidology.ee/
• http://www.postimees.ee/teema/airi_värnik