Ordinatuur
Ordinatuur ehk kliiniline ordinatuur oli eriarstiõppe vorm endises Nõukogude Liidus, mida mõnes endise Nõukogude Liidu territooriumi riigis (sh Venemaal ja Ukrainas) rakendatakse tänini.[1][2]
Ordinatuuris omandati eriarsti kutse 2-3-aastase praktilise koolituse käigus. Ordinatuur järgnes arsti kutse omandamisele, viidi läbi suuremates raviasutustes kogenud eriarsti juhendamisel ja andis spetsialiseerumise mingile kindlale meditsiini erialale.[3]
Eestis asendati ordinatuur 1990. aastate alguses residentuuriga.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Postgraduate education for medical personnel in the USSR. Geneva: World Health Organisation. 1970
- ↑ "Dnipropetrovsk Medical Academy. Information for foreign citizen". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2014. Vaadatud 20. detsembril 2014.
- ↑ Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu (RTL 2002, 2, 24)
- ↑ "Tartu Ülikooli arstiteaduskond. Residentuur". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2014. Vaadatud 20. detsembril 2014.