Aino Lehis
Aino Lehis (aastani 1956 Aino Rosenup; 29. august 1928 Tallinn – 14. juuli 2024) oli eesti nahakunstnik.
Ta õppis aastatel 1936–1942 Hiiu algkoolis ja 1942–1947 Tallinna 10. Keskkoolis. Aastal 1947 asus õppima Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, mille lõpetas aastal 1953 ERKI nahkehistöö erialal.
Ta on kujundanud toodangut Kunstitoodete Kombinaadile ARS.
Näitustel osales alates 1953. aastast nii Eestis kui ka välismaal (USA, Jaapan, Brasiilia, Euroopa).
1953–1959 oli ta Nõmme Pioneeride Maja kunstiringi juht ning 1961–1993 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud.
1956. aastast alates oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja 2009. aastast alates Eesti Nahakunstnike Liidu auliige.[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Abikaasa Enno Lehis (1912–2011) oli eesti maalikunstnik, akvarellist. Tema tütar on akvarellist Pille Lehis ja lapselaps laulja Tui Hirv.
Näitused
[muuda | muuda lähteteksti]Isikunäitused:
- 1978 – Tallinna Kunstihoone galerii (koos Ellinor Piipuuga)
- 1989 – Eesti Tarbekunstimuuseum
- 1990 – Kuressaare linnuse keldrisaal
- 1998 – Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaal
- 2008 – Kristjan Raua Majamuuseum
- 2010 – Tallinna Keskraamatukogu
Valik muid näitusi:
- 1960 – Eesti tarbekunst Helsingis, Soome
- 1967 – Kultuuriministeeriumi tellimus Londoni messile, Inglismaa
- 1968, 1978 – grupinäitus, Tallinna Kunstihoone galerii
- 1974 – Erfurdi tarbekunstikvadriennaal, Saksamaa
- 1979, 1983, 1985 – Baltimaade tarbekunstitriennaal
- 1982 – Leipzigi raamatumess, Saksamaa
- 1982 – Riia Väliskunsti Muuseum, Läti
- 1990 – Angelholm, Rootsi
- 2008–2010 – nahakunstinäitus “Paikkond”, Tallinn, Kohila, Viljandi, Rakvere, Võru
- 2009 – 10. rahvusvaheline köitekunsti biennaal, St Rémy-lès-Chevreuse, Prantsusmaa
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1957 – Moskva ülemaailmse noorsoofestivali diplom
- 1987 – köitekunstinäituse 3. koht, Tallinn
- 1995 – Soome Instituudi eripreemia rahvusvahelisel köitekunstinäitusel “Scripta manent”, Tallinn
- 2005 – ergutusauhind rahvusvahelisel köitekunstinäitusel “Scripta manent”, Tallinn