Ellinor Piipuu

Allikas: Vikipeedia
Ellinor Piipuu
Sünninimi Ellinor Sinka
Sündinud 18. oktoober 1913
Riia
Surnud 5. aprill 2006
Tallinn
Rahvus eestlane
Haridus Riigi Kunsttööstuskool
Tegevusala keraamik

Ellinor Piipuu (aastani 1939 Ellinor Sinka 18. oktoober 1913 Riia5. aprill 2006 Tallinn) oli eesti keraamik, üks Eesti keraamikakunsti alusepanijaid.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1927. aastal Võru Õpetajate Seminari harjutuskooli ja õppis aastatel 1927–1930 Võru Õpetajate Seminaris, kus tema joonistusõpetajad olid Friedrich Hist, Natalie Mei ja Jaan Vahtra. 1930. aastal astus ta Riigi Kunsttööstuskooli, kus õppis G. ja I. Jakó juures keraamikat. Ta lõpetas 1933. aastal keraamika eriala, kuid jätkas Leonhard-Floretin Pruuli juures skulptuuri ja Voldemar Elleri juures keraamikaõpinguid. Lõpetas kooli 1935. aastal. Täiendas end Helsingis "Arabia" portselanivabrikus.

Ellinor Piipuu töötas peamiselt vabakunstnikuna. Ta kuulus aastast 1945 Eesti NSV Kunstnike Liitu (alates 1990. aastast Eesti Kunstnike Liitu).

Ellinor Piipuu suri 5. aprillil 2006 Tallinnas 92-aastaselt, tema ärasaatmine toimus 12. aprillil 2006 Pärnamäe krematooriumis ning ta maeti 27. mail 2006 Tallinna Metsakalmistule.[1][2]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ta alustas loometööd 1930. aastatel ning dateeris oma viimase töö aastal 1999. Ta oli esimene, kes tõi meie sõjajärgsesse keraamikakunsti vabama vormikäsitluse. Ta algatas uusi võtteid nagu kuju osaline glasuuriga katmine. Esines näitustel alates 1939. aastast, 1950.–1960. aastatel vääris tema looming mitmetel välisnäitustel äramärkimist.

Meelisalaks jäi talle skulptuur; tema looming ulatus pisiplastikast dekoratiivsete aiaskulptuurideni.[3] Ellinor Piipuu looming jõudis vaatajani arvukate tarbekunstinäituste ja isikunäituste vahendusel, samuti Tallinna Kunstitoodete Kombinaadi keraamikaateljee toodangu kaudu.[3]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]