Sõda Afganistanis (1978–)

Sõda Afganistanis algas 27. aprillil 1978, kui Sauri revolutsiooni nime all tuntud sõjaväelise riigipöörde käigus sai võimule Afganistani Demokraatlik Rahvapartei (ADRP). Pärast riigipööret toimusid riigi paljudes paikades meeleavaldused ja protestid ADRP valitsuse vastu. Detsembris 1979 algas Nõukogude-Afganistani sõda.

Vastupanuliikujad ehk mudžaheedid võitlesid Nõukogude armee vastu. Mõned mudžaheedide harud said tuge USAlt, Pakistanilt ja Saudi Araabialt. Veebruaris 1989 oli Nõukogude Liit sunnitud oma väed Afganistanist välja viima. Nõukogude Liidult abi saanud kommunistlik Agfanistani valitsus pidas vastu aastani 1992, kui mässuliste kätte langes pealinn Kabul.

Samal aastal jõudsid Afganistani poliitilised parteid kokkuleppele ning asutati Afganistani Islamiriik, mille eesotsas oli ajutine valitsus. Kõrge sõjaväelane Gulbuddīn Ḩekmatyār oli kokkuleppele vastu ning alustas Pakistani toetusel Kabuli pommitamist. Peale selle tekkisid Kabulis lahingud ka linnaosade vahel, kus väepealikud võimule olid saanud. Piirkonna suurjõud, Pakistan, Iraan, Saudi Araabia, India ja Usbekistan, toetasid ja mõnel juhul omasid märkimisväärset mõjuvõimu nende väepealike üle. Sel perioodil toimus sõjategevus Kabulis ja teistes suuremates linnades, maakohad, mis olid Nõukogude sõja ajal laialdaselt kannatada saanud, jäid üsna rahulikuks. Kui Afganistani kaitseminister Aḩmad Shāh Mas‘ūd oli 1994. aasta lõpuks suutnud Kabulis suhtelise rahu taastada, tekkis pealinnale ja valitsusele uus märkimisväärne oht, Ţālebān.

Taleban tekkis algselt riigi lõunaosas asuvas Kandahāri linnas ning 1994. aasta jooksul suudeti endale allutada mitmeid Lõuna- ja Kesk-Afganistani provintse, kus keskvalitsuse võim nõrk oli olnud. 1995. aasta alguses alustasid nad pealetungi Kabulile, kuid nende väed said laialdaselt kannatada ning paljud eksperdid uskusid, et äärmusrühmituse lõpp pole enam kaugel. Kuid aastaks 1996 olid nad suutnud tänu Pakistani ja Saudi Araabia abile end uuesti koguda. Septembris 1996 tõusid nad Kabulis võimule ja asutasid Afganistani Islami Emiraadi. Aḩmad Shāh Mas‘ūdi juhtimisel loodi Põhja-Allianss, et Talibani valitsus kukutada. Taliban sai sõjalist tuge Pakistani armeelt ja Al-Qā‘idahilt.

Pärast 11. septembri terrorirünnakuid Ameerika Ühendriikides aastal 2001^[1] algas operatsioon "Püsiv vabadus" ehk NATO sissetung Afganistani. Operatsiooni eesmärk oli kukutada Taliban, võita Al-Qaeda ning asutada eluvõimeline demokraatlik riik. Mõni eesmärkidest suudeti küll saavutada, kuid 2021. aastal tõmbas NATO oma väed Afganistanist välja ja Ţālebān võttis riigis võimu.