Adolf Perandi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Adolf August Perandi (eesnimi Ado; 18. detsember (vkj)/ 31. detsember 1903 Ropka vald, Tartumaa16. oktoober 1983 Cobble Hill, New York, USA) oli Eesti õigusteadlane ja -ajaloolane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Adolf Perandi oli kooliõpetaja poeg.[1]

Lõpetas 1921 Hugo Treffneri Gümnaasiumi, 1929 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, oli aastast 1934 diplomeeritud edasiõppija, õigusteaduse magister (1937, TÜ), väitekiri "Eestimaa rootsiaegse kindralkubermangu valitsuse ülesanded ja funktsioonid"; õigusteaduse doktor (1939, TÜ), väitekiri "Das ordentliche Verfahren in bürgerlichen Streitsachen vor dem estländischen Oberlandgericht zur schwedischen Zeit".

Oli 1923 Riigi Keskarhiivi ametnik, 1924 assistent, 1925–1938 ajaloolise osakonna juhataja. 1925 tutvus Soome arhiivindusega, oli Eesti TA ülesandel uurimistööl 1938 Rootsi Riigiarhiivis, 1939 Riia arhiivis teemal "Talurahva õigus maale ordu aja lõpul ja rootsi ajal".

1938–1940 Tartu Ülikooli sekretär ja Eesti õiguse ajaloo õppejõud, 1942 haldusteaduse instituudi vanemassistent, 1942 teadusliku stipendiaadina Saksamaal, 1943–1944 haldusõiguse ja -protsessi professori kohusetäitja. Luges TÜ-s erikursusi Eesti õiguse ajaloost, kohtukorralduse ja kohtuprotsessi ajaloost jm.

Põgenes 1944 Saksamaale, siirdus sealt 1949 USA-sse.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: Eesti õiguse ajalugu, kohtukorraldus ja protsess, riigiõigus, haldusõigus, talurahvaõigus, arhiivindus. Mitme teadus- jm seltsi (Akadeemiline Ajaloo Selts (AAS), Eesti Kirjanduse Selts (EKS) jt) liige.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

20 teadustrükist.[1]

  • Mõisaarhiivide õiguslik iseloom. // Õigus (1930)
  • Rooma õigus subsidiaarõigusena Eestimaal Rootsi ajal. // Õigus (1931)
  • Arhiivi korraldamine. // Arhiivinduse käsiraamat. I. Tartu, 1933
  • Kohtute arhiivid Eestimaa maaõigusse kuuluva kriminaalõiguse uurimise allikana Rootsi ajal. // Õigus (1934)
  • Õigus ja kohus Poola ja Rootsi ajal. // Eesti rahva ajalugu. II. Tartu, 1934
  • The archives of the Supreme Land Court of Estonia till 1710. // ERKA Toim 5 (1937)
  • Õigus ja kohus Vene ajal. // Eesti rahva ajalugu. III. Tartu, 1937
  • Eesti talurahvaõiguse arengu põhijooni. // Varamu (1938) 6
  • Üldmenetlus tsiviilasjus Eestimaa Ülemmaakohtus Rootsi ajal. // ERKA Toim 6 (1938)
  • Õppejõudude ettevalmistuse küsimus Tartu ülikoolis Eesti iseseisvuse kestel (kaasautor E. Roots). // Varamu (1939), 2
  • Operation "Camouflage". // Balt. Rev. 6 (1956)
  • Communist propaganda – a failure. // Balt. Rev. 9 (1959)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema ema oli ajakirjanik ja kirjanik Liisa Perandi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 147–148
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, III, 13, 56, 57
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 91
  • Eesti Riigikaitse Akadeemia Toimetised 5 (1937), 58–59
  • Isikufond "Adolf Perandi": Eesti Ajalooarhiiv, f 1436 (1921–38)
  • isiklikud toimikud: Eesti Ajalooarhiiv, f 661, n 1, s 481; f 2100, n 1, s 11367; n 2, s 21, 22, 218, 219; f 2111, n 1, s 10132.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti biograafiline andmebaas ISIK

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.