Ado Köstner

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ado Köstner (13. juuni 1934 Tallinn13. oktoober 1993 Tallinn) oli eesti biokeemik, Tallinna Polütehnilise Instituudi professor.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ado Köstner õppis aastatel 19411948 Tallinna 27. Mittetäielikus Keskkoolis, lõpetas aastal 1952 hõbemedaliga Nõmme Gümnaasiumi ja aastal 1957 Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemiaosakonna orgaanilise keemia erialal cum laude.

Teaduskraad ja kutse[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnikakandidaat 1963 (TPI); dotsent 1967; tehnikadoktor 1980 (Moskva Toiduainetetööstuse Tehnoloogia Instituut); professor 1982.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ado Köstner töötas aastal 1951 Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi Teadusliku Uurimise kesklaboratooriumis laborandina; samas töötas ta ka ülikooli õppevaheaegadel. Aastatel 19571968 töötas ta Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse Katsetehases vaneminsenerina. TTÜs 1958–1993: aastatel 19581968 töötas ta orgaanilise keemia kateedris assistendi ja vanemõpetajana. Aastatel 19681982 töötas ta orgaanilise keemia kateedris dotsendina (olles aastatel 19711972 vanemteaduriks). Aastatel 19731983 oli ta TPI toiduainete tehnoloogia kateedri juhataja, aastatel 19821992 oli ta biokeemia professor; aastatel 19831992 oli ta orgaanilise ja biokeemia kateedri juhataja ja professor (aastatel 19901991 oli ta biotehnoloogia laboratooriumi peateadur). Aastatel 19921993 oli ta keemiainstituudi biotehnoloogia erakorraline professor.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Põlevkivifenoolide koostis ja biotehnoloogia, ta oli inseneriensümoloogia uurimissuuna rajajaid; ta osales immobiliseeritud penitsilliini amidaasi kasutamisele baseeruva beetalaktaamsete antibiootikumide tootmise teaduslike aluste ja tehnoloogia loomisel. Ta oli tuntud rakendusensümoloogia uurimistöödega väljaspool Eestit; tal olid teadussuhted kolleegidega Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes, Suurbritannias ja mujal. Avaldas üle 170 publikatsiooni, tal oli 42 autoritunnistust. Tema juhendamisel kaitsti 1 doktoriväitekiri ja 17 kandidaadiväitekirja.

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

TPI inseneriensümoloogia uurimisgrupi (hiljem biotehnolooga laboratoorium) rajaja ja teaduslik juhendaja 19711990; korraldas 1974. aastal Tallinnas esimese inseneriensümoloogia sümpoosioni; osales biokeemikute maailmakongressidel; kuulus rahvusvaheliste konverentside korralduskomiteedesse; NSV Liidu TA Kunstliku Toidu ja Biotehnoloogia Teadusliku nõukogu, NSV Liidu Riikliku Teaduse ja Tehnika Komitee Peenkeemia nõukogu ja ajakirjade Analytical Letters ning Прикбиохимия и микробиология toimetuskolleegiumi liige; Eesti Biokeemia Seltsi Tallinna osakonna esimees. Tallinna Teadlaste Maja esimees, nõukogu ja diskussioonikomisjoni liige.

Ado Köstner suri 13. oktoobril 1993 Tallinnas ja on maetud Metsakalmistule[1].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema onu oli majandusteadlane, poliitik ja diplomaat Nikolai Köstner.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. TTÜ kirjastus. Tallinn 2008.
  • EE 2000, 14.
  • ETBL 2005, 2.
  • EMajBL 2003.
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 277–278, 462–464.
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid. Tln, 1993, lk 26.
  • Vilu. R. Professor Ado Köstner – vedruga visionäär // Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2004, lk 297–299.
  • Ling–Kreen, M. Ado Köstner – õpetaja ja kolleeg // Toit ja toitumine, 14. 2006, lk 46–49.