Acheng

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; kirjaniku kohta vaata artiklit Zhong Acheng

Acheng

hiina 阿城
Acheng (Āchéng *)
*toonimärkidega

Elanikke: 606 500 (2005)

Koordinaadid: 45° 32′ N, 126° 59′ E45.533333333333126.98333333333koordinaadid: 45° 32′ N, 126° 59′ E
Acheng (Hiina)
Red pog.svg

Acheng (haldusüksusena hiina keeles 阿城市 'Achengi linn' (Acheng Shi (Āchéng Shì)) ehk Acheng Xian (阿城县 'Achengi maakond'; Azheng Xian zhi (阿城县志)) on linn ja 3. järgu haldusüksus (maakonna õigustega linn) Hiinas Heilongjiangi provintsis, 28,5 km Harbinist lõunakagus Ashi jõe (Ashihe) orus mägede ja tasandike vahel. Haldusüksusena moodustab osa Harbinist kui ringkonna õigustega linnast.

Aastal 1909 sai Acheng praeguse nime (varem Ashihe, Ashiho). Linna nimekujud on veel A-ch'eng, A-ch'eng-chen, A-ch'eng-hsien, Ashihho, A-shih-ho, A-shi-ko, Asche-ho.

Alates 1987. aastast on ta maakonna õigustega linn. Linna pindala on 2680 km² ja selle alla kuulub 11 alevit, 5 valda, 126 küla ja 5 allmaakonda.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Demograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arv on 606 483 (311 904 meessoost ja 294 579 naissoost isikut; 2005).

Linna elanike arv oli:

  • 1975: 60 000
  • 1986/1986: 100 300
  • 1989: 189 000 (hinnang)
  • 1990: 192 834 (1. juuli)
  • 1994: 219 500 (613 700)
  • 1999: 234 057 (31. detsember)

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbes 1,3% linnakeskuse elanikest on kristlased.

Aastal 1989 rajas Zhao Weishan Achengis kultuse Dongfang Shandian ("Välk ida poolt").

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2002. aastal oli linna sisemajanduse kogutoodang 8450 miljonit jüaani.

Aastal 1995 valiti Acheng Hiina hügieenilinnaks.

Põllumajandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2002. aastal oli teravilja kogutoodang 33 100 tonni.

Aastal 1997 andis Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu Achengile nimetuse "Hiina põhjapoolne kuulsa veinimarhi paik".

Achengi territooriumil on toimunud karjamaade kõrbestumist.

Maavarad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Achengis on rauda, vaske, tina ja tsinki. Leidub ka molübdeeni.

Marmorivarusid on kindlaks tehtud üle 200 miljoni tonni, graniidivarusid 400 miljonit kuupmeetrit ja kvaliteetse kivimaterjali varusid 100 miljonit kuupmeetrit.

Tööstus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Achengis toodetakse telliseid, ning elektri- ja muid seadmeid. Töödeldakse puitu. On ka tekstiilitööstus. Kohalikust toorainest toodetakse õlut, ja linatooteid. 1950ndate lõpust on olemas ka väikesemastaabiline metallurgiatööstus. Enamik ettevõtteid on integreeritud Harbini tööstusse. Linnas on üle 300 tööstusettevõtte.

Riigiettevõtete erastamise tõttu on palju töölisi koondatud. 1996. aastal olid riikliku suhkru- ja linavabriku endised töölised kuude kaupa koos perekondadega rahata. Kesksügise Draakonipaadi festivali linn rahanappuse tõttu ei finantseerinud. Töölised tungisid töökodadesse ja suhkruladudesse, et saada toitu ja riideid. Sealjuures laulsid nad "Internatsionaali", mille hiinakeelsete sõnade järgi kõik asjad kuuluvad töölistele. Uueks aastaks oli neli kuud raha saamata. Meeleheitel vanemad töölised heitsid koidikul raudteerööbastele, lootes rongi alla jääda. Kui omaksed said asjast teada, heitsid nad samuti rööbastele. Varsti korraldas üle 3000 tekstiilivabriku töölist rööbastel istumisstreigi, mida vaatas pealt 1000 inimest. Raudteeliiklus Binsui raudteel oli päev läbi halvatud. Partei korraldas läbirääkimised istumisstreigi lõpetamiseks. Riigile kuuluv suhkruvabrik läks 1998. aastal pankrotti. See oli Hiina suurim pankrotijuhtum. Võlgu oli üle 700 miljoni jüaani.

Aastal 1996 rajati tehnoküla Läänelinn välisinvesteeringutele soodsa kõrgtehnoloogial ja innovatsioonil põhineva ekspordile orienteeritud vähekuluka tootmise arendamiseks.

Kaubandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Achengi koguneb ümbruskonna põllumajandustoodang, mis aitab katta Harbini vajadusi.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harbini rahvusvaheline lennujaam on 50 km kaugusel.

Linna läbib idast läände Binsui raudtee. Linna sees on 22 raudteeliini.

Linna läbib mitu suurt maanteed (Harbini–Wuchengi maantee, maantee 301). Harbiniga ühendab teda Harbini–Achengi kiirtee.

Turism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna läbib turismimarsruut HarbinYabuliJingpo järvXingkai järv.

Acheng on valitud väljapaistvaks Hiina turismilinnaks.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on Achengi Kunstiakadeemia. See asub spordipalees. Akadeemia rektor on graafik korealane Huang Taihua.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Achengist lõuna pool Baichengi ('Valge Linn'; ka Bai Cheng, Beicheng, Baichengzi) külas on müüriga ümbritsetud linna varemed. Arvatakse, et tegemist on Jini dünastia (1115–1234) aegse pealinna Huiningi (Shangjing, Shang Jing) varemetega. Plonnist müüri ümbermõõt on 11 km. Linnas elas kuni 100 000 inimest. Seda kohta nimetatakse graafika paigaks. Seal on olnud Suure Hiina müüri otspunkt. Kaevatakse välja Jini dünastia kultuuri. Dalingi alevis Jixingtuni lähedal on leitud arvatav keiserliku perekonna kalmistu. Leitud on ka maailma vanim püss, mis on üle 700 aasta vana. See on 38 cm pikkune ja kaalub 5 kg. Torule on kirjutatud shenfei 'võlulöök'. Aastal 2000 peeti esimene Achengi Jini dünastia kultuurifestival.

Songfengshani mägi on taoistlik pühapaik.

Yuquani jahiala on Aasia suurim kinnine jahiala.

Achengis on 462 hektari suurune hirvepark, mis on Hiina suurim. Seal elavad punahirved ja tähnikhirved.

Gezidongis ('Tuvikoobas') Achengi territooriumil, 41,3 km² kaugusel Harbinist on 862 hektari suurune Harbini Põhja Metsaloomaaed.

Side[muuda | redigeeri lähteteksti]

Achengi sihtnumber on 150300.

Achengi telefonikood on 450 või 451.

Sõjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Achengi linna oli maha jäänud 300 Nõukogude keemiamürsku ja 10 tonni mürke. Need on hävitatud.

Vangilaagrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Achengis on kaks vangilaagrit (Yucheng, Daqingshan).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]