Abeokuta

Abeokuta
Pindala	879 km²
Elanikke	888 924 (2012)
Koordinaadid	7° 9′ N, 3° 21′ E

Abeokuta on linn Nigeeria edelaosas Oguni jõe idakaldal Lagosest 78 km (raudteed pidi 102 km) põhja pool, Oguni osariigi pealinn. Geograafilised koordinaadid on 7°10' N, 3°21' E.

Elanike arv on 593 140 (1. jaanuar 2005). Aastal 2002 oli elanike arv hinnanguliselt 530 000. Aastal 1994 oli elanikke 416 000.

Nimi tähendab '[pelgupaik] kaljude all'.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Abeokuta paikneb viljakal maal, mille pinda lõikuvad halli graniidi massid.

Linna kohal on Olumo kalju ja muud kaljud, milles on koopaid. Kaljusid ümbritseb savann.

Kõrgus merepinnast on 67 m ümber.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Linn on põllumajandustoodete (palmisaaduste (palmiõli), kakao, koolapähkel, riis, puuvill) ümberlaadimiskoht. Peamised kaubandusartiklid on palmiõli, puit, kummi ja jamss. Linnas on palju turge.

Linn paikneb kakaokasvatuspiirkonnas.

Tööstusettevõtetest on Abeokutas muuhulgas õlletehas ja tsemenditehas. On ka tekstiilitööstusettevõtteid. Linna ümbruses murtakse graniiti. On olemas ka keemiatööstus ja kunstkäsitöö.

Aastal 1899 valmis Abeokutat Lagosega ühendav raudtee, mis aitas kaasa kaubanduse arengule ning suurendas Briti mõju linnale.

Maanteeühendus Ibadaniga on veel vanem. Maanteeühendus on Abeokutal ka Ilaro, Shagamu, Iseyini ja Kétouga.

Oguni jõgi on Abeokuta kohal 200 m laiune. Sellel sõidavad väikesed paadid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Abeokuta tekkis 1825...1830. aasta paiku, mil egbade (jorubate) hulka kuuluvad Ibadani ümbruse avamaa külaelanikud pidid Dahomeest tulevate orjaküttide eest põgenema ning varjuma praegust linna ümbritsevatesse kaljudesse, ajades ära kohalikud dahomeelased. Jorubad olid põgenenud oma Oyo kuningriigist põhja poolt hausade maalt rünnanud fulbede eest. Abeokutas moodustasid nad vaba konföderatsioni, milles iga rühm säilitas oma kombed, riitused ja osalt isegi külanimed.

19. sajandil tegutsesid piirkonnas baptisti ja anglikaani misjonärid. Oktoobris 1867 saadeti inglise misjonärid välja.

Linn asetses tervislikus paigas tasasel graniitkõrgendikul. Seal oli hea vesi.

Linn suutis vastu panna nii lääne poolt Dahomeest kui ka loodest Ibadanist tulnud ründeretkedele. Aastatel 1851 ja 1864 lõid Abeokuta väed Dahomeest tulnud vägesid. Linna ümbritses 20...30 km pikkune muldvall, mille sisse jäid ka istandused.

Linna ja selle ümbrust valitses üks egbade viiest hõimupealikust alake.

Aastal 1893 tunnustas Suurbritannia valitsus Egba ühendatud valitsust.

19. sajandi lõpus oli linnas 130 000 elanikku, sealhulgas 2000 kristlast.

Aastal 1914 sai Abeokutast Briti koloonia Nigeeria osa.

Alates 1960. aastast on Abeokuta iseseisva Nigeeria osa.