Aatomnumber

Allikas: Vikipeedia

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Aatomnumber saab olla vaid positiivne naturaalarv, sest aatomi tuumas ei saa olla murdarvuline kogus prootoneid.

Algselt tähendas elemendi ärjenumber tema kohta Mendelejevi tabelis. Kui Dmitri Mendelejev asetas tuntud keemilised elemendid sarnaste omaduste järgi rühmitatuna tabelisse, siis tekkisid aatommasside rangest järjekorrast lähtumisel mõned ebakõlad. Joodi ja telluuri koht tabelis tuli ära vahetada, et omadused paremini kokku klapiksid. Järjenumbriks hakati nimetama seda järjekorranumbrit, mis elementidel oli tabelis. Kuigi järjenumber osutus aatomi massiga ligikaudu võrdeliseks, pidi see nähtavasti kajastama mingit massist erinevat omadust.

Esmakordselt pakkus idee aatomituuma laengu ja perioodilisustabeli järjenumbri samasusest välja hollandi amatöörfüüsik Antonius van den Broek. Ta esitas oma hüpoteesi 1911. aastal. Henry Moseley kinnitas 1913. aastal eksperimentaalselt (röntgenspektroskoopia abil), et see on tõesti nii. Ta seletas ära ka perioodilisustabelis olevad anomaaliad. Moseley uuringud näitasid, et röntgenstruktuurianalüüsil saadud elementide spektrite ning nende õige koha vahel perioodilisustabelis on kindel vastavus. Kinnitust leidis van den Broeki hüpotees, et tabeli järjekorranumber vastab üksüheselt aatomituuma elektrilaengule, see tähendab prootonite arvule tuumas. Selgus, et elemendi keemilised omadused olenevad tuuma elektrilaengust, mitte aatommassist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]