Aach

See artikkel räägib Aachi linnast Hegaus; teiste samanimeliste kohtade kohta vaata lehekülge Aach (täpsustus).

---

Aach
saksa Aach
Aachi vapp
Pindala	10,7 km²
Elanikke	2384 (31.12.2022)
Koordinaadid	47° 51′ N, 8° 51′ E

Aach ehk Aach im Hegau on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Badenis Hegaus Konstanzi kreisis Stockachi lähedal.

Linna nime täpsustatakse asukohaga Hegaus, et eristada seda teistest samanimelistest kohtadest. Linn võib olla nime saanud Aachi allika järgi, kuid kohanimi võib olla ka vanem. Nime kohta vaata ka: Aa jõgi.

Linn on merepinnast 474 m kõrgusel.

Pindala on 1069 hektarit. Aach koosneb kolmest linnaosast: Stadt, Dorf ja Oberdorf. Linn asub järsu mäe otsas, seda kaitsevad müürid ja väravatorn.

Elanike arv on olnud:

• 1890: 947
• 1997: 2093 (sealhulgas 1079 meessoost)
• 2003: 2221 (30.4.)
• 2004: 2200
• 2008: 2127 (31.12.)
• 2010: 2175
• 2015: 2243 (31.12.)

Aachi allikas (Aachquelle) on Saksamaa suurim allikas.

Läheduses on Hegau mäed, Bodeni järv, Steißlingeni järv ja Böhringeni järv. Langensteini lossis on vastlamuuseum.

Aachil on bussiühendus Singeni (6,69 km), Engeni (12,13 km) ja Stockachiga. Naaberlinnad on veel Volkertshausen (3,00 km), Mühlhausen-Ehinge (5,87 km), Emmingen-Liptinge (7,47 km), Orsingen-Nenzinge (9,24 km), Steißlingen (9,42 km), Hilzingen (10,19 km), Rielasingen-Worbl (11,91 km) ja Radolfzell am Bod (14,82 km).

Linnapea on Severin Graf. Sihtnumber on 78267.

Vaatamisväärsused

Martini kabeli (St. Martinskapelle) ehitas 1596 ehitusmeister Peter Müller. Napoleoni sõdades kabel hävis 1796. Aachi kodanikud ehitasid selle "eestpalvekabelina" uuesti üles. Kabeli lõunaküljel asunud kivirist, mis oli kokku varisenud, asendati 1951 massiivse tammeristiga. Üleriikliku tähtsusega maantee ehitamise käigus 1966 kabel lammutati, kuid ehitati 1984 Aachi kodanike aktiivsel kaasabil uuesti üles.

Alumine värav. 1150 on mainitud kindlustatud kohta Vesti ze Ahe, millel oli müür, värav, välisõu ja eellinnus. Linna värav oli ühtlasi vangla. Linnamüüris oli väravamajake, kus elas väravavaht. 1525 avati alumine värav ülestõusnud talupoegadele vabatahtlikult. 1559 otsustas magistraat, et värava võtit hoiab linnapea. 1668 ja 1978 väravat renoveeriti. 1987 Stadtstrasse (tänav) sillutati.

Ülemise väravaga lõppes lossiõu. Lääneseina juures asus oletatavasti linna ainuke kaev. 1494. aastast asus seal juudi kool. Lossiõuel olid kütimajakesed ja maakaitseväe harjutusväljak. 1945 sai värav pommi läbi rängalt vigastada.

Vana raekoda on 16. sajandist pärinev renessanss-stiilis astmelise viiluga ehitis. Raadi on esmamainitud 1306 (Consules civitatis in Ahe). Vanim linnapitsat pärineb 14. sajandist. 1461 nimetati Aachi raetuba, kus foogt kohut pidas. Aachi linnapead on ürikutes esmamainitud 1467. aastal 1673 olid ametis prefekt ja linnakirjutaja. 18. sajandist oli hoones raekoda ning kool koos õpetaja eluasemega. 1924 ehitati Dorfi linnaossa uus raekoda. Vanasse hoonesse paigutati 1933 noortekodu. Pärast 1945. aastat oli see vahepeal elumaja.

Püha Nikolaose kirik. 1150 oli kindluses kabel. 1184/89 on mainitud ilmikpreestrit Plebanus de Hahet. Esimese kirikhärrana (Rector ecclesiae) on 1261 mainitud Heinrichi Meßkirchist. 1340. aastast on teada õigustüli Remigiuse ja Nikolaose kiriku vahel surnuaia kabeli pärast. 1424 allutati Aachi kogudus Konstanzi toompraostile. 1565 sai kirikust Hegau aadli matmispaik. 1622 mainitakse kiriku orelit. Remigiuse kiriku õigused anti 1727 üle Nikolaose kirikule. 1736/38 kujundati gooti lööv barokkstiilis (välja arvatud torn). 1885 barokne kujundus kõrvaldati. 1930/31 tehti sisemaalingud. 1970 kirik renoveeriti ja sisemaalingud kõrvaldati. 1998 renoveeriti kirik väljastpoolt.

Esimene koolimaja pärineb 1540. aastast. 1700 kurtsid Aachi foogtid ebakorrapärase kooliskäimise üle. Esimene teadaolev õpetaja oli Franz Thurner (1763). 1902/03 ehitati uus koolimaja. Aastani 1973 asus hoones lasteaed.

Preestrimaja. Kiriku juures olevat preestrimaja koos küüniga on esmamainitud 1581. Praegune hoone ehitati 1614. Sissekäigu kohal on ehitaja vapikivi. See on Marcus Sittich von Hohenems, Salzburgi vürstpiiskop, Konstanzi toompraost. Hoone juurde kuulusid küün ja kelder.

Ajalugu

Aachi on ürikutes esimest korda mainitud 1100. aastal. 1150 on juttu kindlustatud kohast (Oppidum Ach in Hegovia).

1283 sai Aach kuningas Rudolf von Habsburgilt linnaõigused.

1488 viibis Aachis keiser Friedrich III.

1499 käis linnast üle Švaabi sõda.

1525 otsis Hegau aadel Aachi linnast varju ülestõusnud talupoegade eest. Talupojad vallutasid linna.

1559 andis keiser Ferdinand I Aachile linnaraamatu kõikide privileegidega.

1632 hõivas linna 5000 Rootsi ratsaväelast.

1750 kinnitas keisrinna Maria Theresia linna privileege.

1770 sõitsid linnast läbi ertshertsoginna Marie Antoinette ja tema tulevane abikaasa Louis XVI.

1799 peatusid linnas Prantsuse okupatsiooniväed. 25. märtsil toimus Aachi lähedal Prantsusmaa ja Austria vägede vaheline lahing.

1805 läks linn Württembergi alla, mõni aasta hiljem Badeni alla.

1884 hävis suures tulekahjus 14 hoonet.

1945 Aachi pommitati ja linna okupeerisid Prantsuse väed.

1985 hakati kogu vanalinna saneerima. Tööd lõppesid 1997.

2000 tähistati linna 900. aastapäeva.

Välislingid

• Vapp, fotod, ajaloolised pildid, aastapäevapidustused, Konstanzi ringkonna asukoht, linnapea ja teised ametnikud, autoteede plaan, vanalinna plaan
• Foto, autoteede plaan