Esikloomalised

Esikloomalised ehk primaadid Fossiilide leiud: Alates Hilis-Paleotseenist
Papio anubis
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Infraklass	Pärisimetajad Eutheria
Ülemselts	Euarchontoglires
Selts	Esikloomalised Primates Linnaeus, 1758
Esikloomaliste levila (inimene välja arvatud)
Sugukonnad
Kääbusleemurlased (Cheirogaleidae) Leemurlased (Lemuridae) Lepilemuridae Indrilased (Indridae) Aielased (Daubentoniidae) Loorilased (Lorisidae) Galaagolased (Galagidae) Kandlased (Tarsiidae) Karbusahvlased (Cebidae) Ööahvilised (Aotidae) Pitheciidae Ämblikahvilised (Atelidae) Pärdiklased (Cercopithecidae) Gibonlased (Hylobatidae) Inimahvlased (Hominidae)

Esikloomalised ehk primaadid (Primates) on imetajate klassi kuuluv selts. Esikloomalistega tegelevat teadusharu nimetatakse primatoloogiaks. Ka inimene kuulub esikloomade seltsi. Esikloomalisi on kokku umbes 500 liiki.

Süstemaatika ja evolutsioon

Esikloomaliste klassifikatsioon on põlvnemisvahekordade selgumist mööda aja jooksul muutunud.

Esimesed primaadid tekkisid umbes 40 miljonit aastat tagasi.

Vanem süstemaatika

"Eesti nõukogude entsüklopeedia" esimeses väljaandes jaotatakse esikloomalised kolmeks alamseltsiks:

• alamselts leemurilised ehk poolahvilised ehk poolahvid (Lemuroidea)
  • • sugukond leemurlased (Lemuridae)
    • ...
• alamselts kannalised (Tarsioidea)
  • • sugukond kandlased (Tarsiidae)
• alamselts ahvilised ehk inimlaadilised (Simioidea, Anthropoidea)
  • sektsioon laianinalised
    • sugukond küünisahvlased
    • sugukond kapuutslased
  • sektsioon kitsaninalised
    • ...
    • sugukond gibonlased
    • sugukond inimahvlased
    • sugukond inimlased

"Loomade elus" on järgmine klassifikatsioon:

• alamselts poolahvilised (Prosimii)
  • • sugukond tupaialased (Tupaiidae)
    • sugukond leemurlased (Lemuridae)
    • sugukond indrilased (Indriidae)
    • sugukond aielased (Daubentoniidae)
    • sugukond loorilased (Lorisidae)
    • sugukond kandlased (Tarsiidae)
• alamselts ahvilised (Anthropoidea)
  • ülemsugukond laianinalised ahvid (Ceboidea)
    • sugukond küünisahvlased (Callitrichidae)
    • sugukond karbusahvlased (Cebidae)
  • ülemsugukond kitsaninalised ahvid (Cercopithecoidea)
    • sugukond pärdiklased (Cercopithecidae)
  • ülemsugukond inimahvlased (Hominoidea)
    • sugukond gibonlased (Hylobatidae)
    • sugukond inimahvlased (Pongidae)
    • sugukond inimlased (Hominidae)

Uuem süstemaatika

Üks uuemaid süsteeme on järgmine:

• alamselts strepsiriinsed primaadid (Strepsirrhini)
  • infraselts Lemuriformes
    • • ülemsugukond Cheirogaleoidea
        • sugukond kääbusleemurlased (Cheirogaleidae)
      • ülemsugukond Lemuroidea
        • sugukond leemurlased (Lemuridae)
        • sugukond Lepilemuridae
        • sugukond indrilased (Indriidae)
  • infraselts Chiromyiformes
    • • • sugukond aielased (Daubentoniidae)
• infraselts Lorisiformes
  • • • • sugukond loorilased (Lorisidae)
        • sugukond galaagolased (Galagidae)
• alamselts haploriinsed primaadid (Haplorrhini)
  • infraselts Tarsiiformes
    • • • sugukond kandlased (Tarsiidae)
  • infraselts Simiiformes
    • parvordo Platyrrhini
      • • sugukond karbusahvlased (Cebidae)
        • sugukond Aotidae
        • sugukond Pitheciidae
        • sugukond Atelidae
    • parvordo Catarrhini
      • ülemsugukond kitsaninalised ahvid (Cercopithecoidea)
        • sugukond pärdiklased (Cercopithecidae)
      • ülemsugukond Hominoidea
        • sugukond gibonlased (Hylobatidae)
        • sugukond Hominidae

Välislingid

• Colin Groves Mammal Species of the World. Johns Hopkins University Press ISBN 0-801-88221-4