Aígina saar
| Aígina | |
|---|---|
 Aígina rannapromenaad | |
| Ümbritseb | Egeuse meri |
| Saarestik | Saroni saared |
| Koordinaadid | 37° 44′ N, 23° 29′ E |
| Pindala |
87,4 km²  |
| Kõrgeim koht |
Oros (532 m) |
| Elanikke |
12 911 (2021) |
  | |
Aígina on tihedalt asustatud saar Egeuse meres Saroni lahes Atika lähedal. Saarel asub Aígina linn, kus elab pool saare elanikest.
Saare nimi tähendab kreeka keeles 'kitsesaar'.
Saare pindala on 85 km². Seal elab 2001. aasta seisuga 13 552 inimest. Ta kuulub Atika piirkonda Pireuse piirkonnaüksusesse.
Kaks kolmandikku saarest hõlmab kustunud vulkaan Oros, mis kerkib 531 m kõrgusele. Vulkaan asub põhja–lõunasuunalises ahelikus, mis jätab ainult äärmise ida- ja lääneserva viljakale tasandikule.
Saarel kasvatatakse teravilja, puuvilla, viinapuid, mandlipuid, oliivipuid ja viigipuid, kuid kõige tähtsam 21. sajandil toodetav vili on pistaatsiapähkel. Populaarsust kogub käsnade kasvatamine.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ajaloolisel ajal asustasid Aiginat doorlased, kuid juba ammu enne seda, alates 18. sajandist eKr oli saar tähtis kaubanduskeskus.
Ta on olnud ajaloos oluline 6.–5. sajandil eKr, mil vermiti münte, loodi pikkus- ja raskusühikute süsteem, rajati Zeusi pühamu, dooria stiilis Aphaia tempel, teater ja staadion.
Ateenlased olid aiginalaste konkurendid kaubanduses ja poliitikas. Sellepärast vallutasid nad 456 eKr Aigina. Selle elanikud said varjupaiga Spartas. Pärast Aigospotamopi lahingut 405 eKr said aiginalased oma saare tagasi.
133 eKr alistus Aigina Rooma ülemvõimule.
Uuesti sai Aigina tähtsaks 1820. aastatel, mil sinna asus sõltumatu Kreeka valitsus.
