4. SS-Politseidiviis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
4. SS-Politseidiviis
saksa keeles SS-Polizeidivision
4. SS-Polizei-Panzergrenadier-Division
4. SS-Polizei-Panzergrenadier-Division.svg
Tegev 1939-1945
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Kuuluvus Balkenkreuz.svg Wehrmacht
Haru Flag of the Schutzstaffel.svg Relva-SS
Liik jalavägi
Suurus diviis
Lahingud Teine maailmasõda:
Läänerinne
Idarinne, Operatsioon Barbarossa
Ülemad
Praegune ülem ,
Märkimisväärsed ülemad kindralleitnant Karl von Pfeffer-Wildenbruch
brigadeführer Walter Krüger
obergruppenführer Alfred Wünnenberg
brigadeführer Fritz Schmedes
standartenführer Karl Schümers
standartenführer Walter Harzer

4. SS-Politseidiviis, ka 4. SS-Politsei motoriseeritud grenaderidiviis (alates 1943. aastast) oli Saksa Relva-SS diviis Teise maailmasõja ajal.

SS-Politseidiviis moodustati üheaegselt esimeste relva SS-diviisidega 1939. aasta oktoobris. Diviis formeeriti politseiteenistuses olevatest reservistidest ja oli mõeldud okupeeritud alade kontrollimiseks.

Üksus võitles 1940. aasta talvel Läänerindel ning 1941. aastast idarindel jalaväediviisina. 1941. aasta suvel sõdis SS-Politseidiviis Idarinde põhjasektoris Leningradi oblastis. 1941/42. aastate talvekampaania käigus paistis diviis silma kaitselahingutes Volhovi all Volhovi rinde vägede vastu, misjärel diviis viidi üle 24. veebruaril Relva-SS-i – Saksa välipolitseivorm vahetati relva SS-i oma vastu ning diviis motoriseeriti. 1942. aasta lõpuni asus diviis Leningradi rindel.

Kuni suveni 1943 viibis SS-Politseidiviis okupatsiooniväeosana Tšehhis ja Poolas. 1943. aastast tegutses diviis motoriseeritud grenaderidiviisina. Suvest 1943 kuni kevadeni 1944 sõdis diviis III Germaani Soomuskorpusega Jugoslaavias Tito partisanidega. Alates kevadest 1944 sõdis diviis Kreekas partisanidega, seejärel uuesti Jugoslaavias Tito partisanidega ning sügisel 1944 Slovakkias ülestõusnutega.

Talvel 1944/45 oli 4. SS-Politsei motoriseeritud grenaderidiviis Idarindel ning kaitses Stettinit ja Danzigit. Sõja lõpus võitles diviis põhja pool Berliini, kust diviisi põhiosa murdis läbi demarkatsioonijoonele ja kapituleerus Briti vägedele Parchimi juures.

Diviisi koosseisu kuulusid:

  • 7. SS-Politsei soomusgrenaderirügement (SS-Polizei Panzergrenadier Regiment 7)
  • 8. SS-Politsei soomusgrenaderirügement (SS-Polizei Panzergrenadier Regiment 8)
  • 4. SS-Suurtükirügement (SS-Artillerie Regiment 4)
Veel kuulusid diviisi järgmised üksikpataljonid: tanki-, soomusluure, õhutõrje-, tankitõrje-, pioneeri- ja sidepataljon ning diviisi tagalateenistused.
Diviisialluvusega üksused kandsid järjekorranumbrit 4.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Husemann, Friedrich (1971), "Die guten Glaubens waren. Geschichte der SS-Polizei-Division, 4. SS-Polizei-Grenadier-Division. Band 1 - 1939-1942". Osnabrück: Munin Vlg.
  • Husemann, Friedrich (1973), "Die guten Glaubens waren. Geschichte der SS-Polizei-Division, 4. SS-Polizei-Grenadier-Division. Band 2 - 1943-1945". Osnabrück: Munin Vlg.
  • Husemann, Friedrich (1977), "Die guten Glaubens waren. Geschichte der SS-Polizei-Division, 4. SS-Polizei-Grenadier-Division. Band 3 - Bildband 1939-1945". Osnabrück: Munin Vlg.