2001 Mars Odyssey

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt 2001 Odyssey Orbiter)
2001 Mars Odyssey
Kunstniku kujutis 2001 Mars Odysseyst Marsi orbiidil
Organisatsioon NASA
Alltöövõtjad Lockheed Martin
Kaaslane Marss
Orbiiti sisenemise aeg 24. oktoober 2001
Stardi aeg 7. aprill 2001
Kanderakett Delta II
Stardikompleks Cape Canaverali stardikompleks 17
Missiooni kestus 32 kuud (planeeritud)
15 aastat 4 kuud ja 23 päeva (seisuga 19.03.17)
COSPAR ID 2001-014A
SATCAT 26734
Mass 785 kg
Võimsus 750 W
Orbiidi elemendid
Ekstsentrilisus 0.0115
Inklinatsioon 93,2 kraadi
Apogee 500 km
Perigee 201 km
Tiirlemisperiood 117,8 min

2001 Mars Odyssey on NASA kosmosesond, mis uurib Marssi.[1] Sondi ehitas Lockheed Martin ja missiooni maksumuseks planeeriti 297 miljonit USA dollarit.[2] Missiooni eesmärgiks seati termokaamera ja spektroskoopide abil elu ja vee otsingud ning planeedi geoloogia ja radiatsiooni uurimine.[3] Teadlased loodavad, et sondi aparatuur aitab leida vastuse küsimusele: kas Marsil on kunagi olnud elu?[4][5] Lisaks loodetakse, et 2001 Mars Odyssey annab infot radiatsioonitaseme kohta, mida kavandatavate mehitatud missioonide meeskonnad võivad kogeda.[5] Sond on ülekandejaamaks Curiosityle ning varem ka Opportunityle ja Phoenixile.[3]

Mars Odyssey startis 7. aprillil 2001 Cape Canaveralilt ja jõudis Marsi orbiidile 24. oktoobril 2001.[6] Sond on praegu 3800 km kõrgusel polaarorbiidil.[7]

15. septembril 2010 sai sondist vanim Marsil tegutsev kosmoseaparaat[8] ning praegu on see vanim teenistuses olev kosmoseaparaat, mis on Maa-välisel orbiidil.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Mars Odyssey oli algselt osa Mars Surveyor 2001 programmist ja seda nimetati Mars Surveyor 2001 Orbiteriks. Orbiter pidi Marsile viima Mars Surveyor 2001 Landeri, kuid maandurimissioon tühistati kui NASA kaotas 1999. aastal Mars Climate Orbiteri ja Mars Polar Landeri.[9][10][11][12] Sondi uueks nimeks sai 2001 Mars Odyssey, et austada Arthur C. Clarke'i teostes, eriti "2001: Kosmoseodüsseias" kujutatud kosmoseuurimist.[13][14][15]

Augustis 2000 asus NASA valima sondile nime. 200 pakutud nime seast valiti võitjaks Astrobiological Reconnaissance and Elemental Surveyor, lühendatult ARES. Valituks osutunud nime kritiseeriti mõjuvuse puudumise ja liigse agressiivsuse tõttu ning seetõttu otsustas nimekomisjon oma otsuse üle vaadata.[16] NASA valis välja kandidaadi "2001 Mars Odyssey", mis oli varem tagasi lükatud, kuna agentuur ei soovinud tegeleda võimalike autoriõiguste ja kaubamärgi probleemidega.[17] Probleemide ennetamiseks võttis NASA Clarke'iga e-posti teel ühendust ning sai vastuseks, et Clarke on väga meelitatud, et NASA soovib nimetada kosmosesondi tema teose järgi ja tal pole sellele plaanile mingeid vastuväiteid.[16] NASA nimetaski seejärel ARESe ümber 2001 Mars Odysseyks.[18]

Teadusseadmed[muuda | muuda lähteteksti]

Kolm peamist Odyssey teadusseadet on:

28. mail 2002 teatas NASA, et Odyssey GRS oli tuvastanud suure koguse vesinikku, mis viitab sellele, et umbes meetri sügavusel Marsi pinna all peab olema jääd.[19]

Missioon[muuda | muuda lähteteksti]

Mars Global Surveyori foto Mars Odysseyst Marsi orbiidil

Mars Odyssey startis Cape Canaveralilt 11. aprillil 2001 ja saabus Marsi orbiidile 24. oktoobril. Pärast Marsi orbiidile saabumist, alustas Odyssey aeropidurdamist, kasutades Marsi atmosfääri oma kiiruse aeglustamiseks ja orbiidi korrigeerimiseks.[20] Aeropidurdamisega suutis Odyssey säästa rohkem kui 200 kg kütust, kuna pidurdamisel ei kasutatud kordagi peamootorit. Aeropidurdamine lõppes jaanuaris 2002 ja Odyssey põhimissioon algas 19. veebruaril 2002. Põhimissioon kestis augustini 2004, kuid pärast seda on Odyssey missiooni korduvalt pikendatud ja sond on tänaseni töös.[21]

2001 Mars Odyssey on oma teenistusaja jooksul olnud NASA peamisi ülekandejaamu Marsi orbiidil. Umbes 85% Spiriti ja Opportunity tehtud piltidest ja kogutud informatsioonist vahendas Maale Odyssey ning Opportunity infot vahendab sond tänaseni.[22] Sond aitas NASA-l kulguritele ja Phoenixile valida välja maandumispaigad ning lisaks jälgis Marsi atmosfääri, kui oma orbiidi korrigeerimiseks alustas aeropidurdust 2005. aastal Marsi orbiidile saabunud Mars Reconnaissance Orbiter.

Odyssey tiirleb Päikesega sünkroonitud orbiidil, mis tagab, et fotod on pidevalt valgustatud. 30. septembril 2008 muutis sond, Marsi infrapunas kaardistamiseks oma orbiiti. Uus orbiit välistab gammaosakeste detektori kasutamise, sest see võib põhjustada seadme ülekuumenemise.

28. oktoobril 2003 lõpetas päikesetormi järel töö MARIE, mis mõõtis radiatsiooni.

Juunis 2012 purunes üks kolmest hoorattast, kuid insenerid lahendasid probleemi varuratta kasutusele võtmisega. Varuks olnud neljas hooratas käivitati juulis 2012.

2010. aastal teatas Jet Propulsion Laboratory pressiesindaja, et 2001 Mars Odyssey jätkab oma tööd vähemalt 2016. aastani ja võib-olla kauemgi.[23] Hiljem on arvatud ka, et sond peab vastu kuni 2025. aastani.[24]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ ZME Science:2001 Mars Odyssey Spacecraft Reaches 15-Year Anniversary
  2. ↑ 2001 Mars Odyssey Arrival:Quick Facts
  3. ↑ 3,0 3,1 Space.com:NASA Probe Poised to Set Record for Longest Mars Mission
  4. ↑ "2001 Mars Odyssey: In Depth". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2016. Vaadatud 20. detsember 2016.
  5. ↑ 5,0 5,1 2001 Mars Odyssey:Science
  6. ↑ Sky&Telescope:Mars Odyssey Arrives
  7. ↑ Science&Mars:Mars Odyssey[alaline kõdulink]
  8. ↑ Space.com:Mars Odyssey: Record-Breaking Mission to Mars
  9. ↑ NSSDC:Mars Surveyor 2001 Lander
  10. ↑ LPSC 2000:THE MARS SURVEYOR PROGRAM-PLANNED ORBITER AND LANDER FOR 2001.
  11. ↑ MSSS:Mars Surveyor 2001 Lander Mars Descent Imager (MARDI)
  12. ↑ "American Scientist:Phoenix on Mars". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. märts 2017. Vaadatud 19. märts 2017.
  13. ↑ "NASA: NASA Remembers Arthur C. Clarke -- Share Your Thoughts". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuli 2016. Vaadatud 19. märtsil 2017.
  14. ↑ Britannica:2001 Mars Odyssey
  15. ↑ NASA Mars:Mars Longevity Champion Launched 15 Years Ago
  16. ↑ 16,0 16,1 Medium.com:The longest serving spacecraft at Mars
  17. ↑ The Atlantic:A Mars Odyssey
  18. ↑ "NASA:IT'S "2001 MARS ODYSSEY" FOR NASA'S NEXT TRIP TO THE RED PLANET". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2017. Vaadatud 19. märtsil 2017.
  19. ↑ "JPL: Odyssey Finds Water Ice in Abundance Under Mars' Surface". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2019. Vaadatud 27. oktoobril 2017.
  20. ↑ 2001 Mars Odyssey:Aerobraking
  21. ↑ 2001 Mars Odyssey:Mission Timeline
  22. ↑ 2001 Mars Odyssey:Communications Relay
  23. ↑ Universe Today:The Longest Martian Odyssey Ever
  24. ↑ Mars Odyssey Mission THEMIS:THEMIS makes 60,000 orbits of Red Planet
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2001_Mars_Odyssey&oldid=6552849"