1796. aasta Reini sõjakäik

Allikas: Vikipeedia
1796. aasta Reini sõjakäik
Toimumisaeg mai 1796- veebruar 1797
Toimumiskoht Lõuna-Saksamaa
Tulemus Saksa-Rooma vägede võit
Osalised
 Saksa-Rooma riik  Prantsusmaa
Väejuhid või liidrid
Ertshertsog Karl

Wilhelm von Wartensleben
Maximilian Anton Karl Baillet de Latour

Franz von Werneck
Jean-Babtiste Jourdan
Jean Victor Marie Moreau
Väeüksused
Alam-Reini armee
Ülem-Reini armee
Sambre ja Meuse'i armee
Reini ja Moselle'i armee

1796. aasta Reini sõjakäik oli Esimese koalitsiooni sõja ajal Reini jõe ümber ja Baierimaal aset leidnud sõjateater. Sõjakäigul osalesid ühel pool Prantsuse Esimese Vabariigi väed Jean-Babtiste Jourdani ja Jean Victor Marie Moreau juhatusel ning teisel pool Saksa-Rooma / Austria väed Tescheni hertsog Karli juhatusel.

Sõjakäigu kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Tescheni hertsog Karl

1796. aasta 29. märtsil sai Jourdan (Sambre ja Meuse'i armee juhataja, 72 000 meest) Direktooriumilt käsu oma armeega üle Reini jõe tungida. Selle retke eesmärgiks oli väidetavalt armeedele vaenlase maadelt varusid koguda. [1]

Sarnase käsu sai kaks nädalat hiljem ka Moreau (Reini ja Moselle'i armee, 78 000 meest). Nii kujunes välja, et Jourdani ülesandeks sai enda peale tõmmata sealsed Austria väed, samal ajal kui Moreau saaks kergemini enda alla võtta Lõuna-Saksamaa. [1][2]

Prantsuse vägede rünnak[muuda | muuda lähteteksti]

Jean-Babtiste Jourdan

Jourdan ületas mais Düsseldorfi juurest Reini. Edasi liikus ta Wetzlari poole Lahni jõel. Peatselt asus Austria armee Tescheni hertsog Karli juhatusel vasturünnakule ning surus Jourdani taas Reini taha. [2]

Samal ajal nägi Moreau suuremat edu. Ta oli 24. juunil Reini Strasbourgist ületanud. Austerlased ei suutnud tema edasitungi väga takistada, kuna suur osa väeüksusi oli üle viidud Itaaliasse. Moreau võitles Austria kindral Latouriga kaks lahingut (Renscheni ja Rastatti lahingud), millest mõlemad ka võitis. Pärast edusamme oli Moreau siiski aeglane reageerima, mis andis Karlile aega oma armee tema vastu viia. [3][2]

9. juulil kohtusid Karli ja Moreau armeed Ettlingeni juures, kus toimus nendevaheline lahing. [2]

Ettlingeni lahing[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Ettlingeni lahing
Ettlingeni lahingu kaart

Moreau asus 9. juulil rünnakule, suunates oma peajõud austerlaste vasakule tiivale. Võeti ka ette rünnakuid austerlaste parema tiiva vastu, mistõttu käis Malsch mitu korda mõlema poole käest läbi. Siiski ei suudetud sealkandis päeva lõpuks suurt edu saavutada. Austerlaste vasakul tiival käis tasavägine võitlus, kuni austerlased oma positsioonidelt lahkusid ning ühte maha jäetud üksust ründama asusid, arvates, et see üksus on ilma teiste Prantsuse vägede toetuseta. Prantsuse parema tiiva juhataja, Laurent de Gouvion Saint-Cyr oli seda ette näinud ning selleks lähiümbruse metsadesse vägesid peitnud. Nüüd, kus austerlased rünnakule asusid, piirati nad Prantsuse vägede poolt ümber. Kuuldes oma üksuste lüüasaamisest, oli Karl sunnitud taganema kuni Pforzheimini. [3]

Neresheimi lahing[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Neresheimi lahing
Wilehlm von Wartensleben

Ka Jourdan oli selle ajaga edusamme teinud. Olles Reini teist korda ületanud, asus ta tema vastas oleva Wilhelm von Wartenslebeni armeed tagasi suruma, vallutades Frankfurdi. Karl otsustas Wartenslebeniga ühineda ning siis mingil hetkel nõrgema Prantsuse armee vastu asuda. 21. juulil pidas Karl Canstadti juures Moreauga väiksema lahingu, peale mida taganes augustiks kuni Doonau jõeni. Hiljem otsustas ta aga taas rünnakule minna. [4][5]

11. augustil toimus Karli ja Moreau vahel uus lahing. Karl plaanis suunata oma pearünnaku Prantsuse tsentri vastu, samal ajal kui tema vasak tiib vaenlase ümber piirab. See plaan kukkus aga läbi, kuna Karl oli oma väed üksteisest liiga kaugele paigutanud. Vasaku tiiva rünnakud kukkusid läbi, kuid tsenter ja parem tiib tegid suuremaid edusamme. [4]

Kuigi mõlemad pooled olid päeva lõpuks murelikul positsioonil, otsustas Karl lahinguvälja maha jätta. [4]

Austria vasturünnakud[muuda | muuda lähteteksti]

Ambergi ja Würzburgi lahingud[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklites Ambergi lahing ja Würzburgi lahing

Peale ebaedu Moreau vastu otsustas Karl koondada oma väed Jourdani vastu. Sellele otsusele aitas kaasa Austria ratsaväekindral Nauendorffi edukad luureretked, mille tulemusena tuvastas ta võimaluse Jourdani armee ümber piirata. Nii liikuski Karl kuskil 27 000 mehega Ambergi poole, kus Jourdan oma vägedega asus. Wartensleben pressis oma vägedega Prantsuse positsioonide vastu eest, Karl läks ümber Prantsuse tiiva. [1][6]

24. augustil algas suurem austerlaste pealetung, mis sundis Jourdani taganema. Järgmise kahe päevaga suutsid taganevad Prantsuse väed siiski Austria haardest pääseda ning Sulzbachi juures ümber rivistuda. Karl proovis prantslaste taganemist lääne poole takistada, kuid edutult. [6]

3. septembril kohtusid mõlema poole armeed jälle, seekord Würzburgi ümber. Lahingu käigus murdsid Austria väed Prantsuse vasakust tiivast läbi, mis sundis Jourdani taas taganema. Kuigi Karl oli võitnud suure võidu, ei saatnud ta oma ratsaväge vaenlast jälitama, mis andis Jourdanile rohkem aega oma vägesid korrastada. [7]

Jean Victor Marie Moreau

Moreau taganemine[muuda | muuda lähteteksti]

Maximilian Anton Karl Baillet de Latour

Samal ajal, kui Jourdan tagasi suruti, nägi Moreau Latouri vastu suuremat edu. 24. augustil oli ta Austria vägesid Friedbergi all võitnud. kolmandal oktoobril võitis Moreau Latouri taas, kuid see saavutati suurte kaotustega. Kuna Karl oma armeega aina lähenes, oli Moreau sunnitud edasi taganema. [8]

Emmendingeni ja Schliengeni lahingud[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklites Emmendingeni lahing ja Schliengeni lahing

Biberachi all saavutatud võidi ajal lähenesid Austria väed juba Strasbourgile. Karli peaväed võitsid Altenkircheni lahingus 10. septembril Jourdani ning liikus siis oma armeega lõuna poole. [8]

Nii juhtus, et Karl ja Moreau kohtusid taas lahinguväljal, Emmendingeni juures. Prantsuse vägede olukord halvenes iga hetkega. Karl oli 15. oktoobril ühinenud teiste sealkandis olevate Austria vägedega ning ka Latour liikus oma üksustega edasi. [8]

Lahing toimus mägisel alal ning nägi kohe algul austerlaste edu. Moreau sattus veel halvemasse olukorda ning oli sunnitud 20. oktoobril taganemist alustama. Prantsuse armee jõudis 22. oktoobriks Schliengenisse. [8]

Kaks päeva hiljem toimus seal järgmine lahing. Austerlaste rünnakud prantslaste vasaku tiiva vastu kukkusid läbi ning päeva lõpuks poldud suurt edu saavutatud. Siiski otsustas Moreau öösel oma armeega taganemist jätkata. [9]

Kehli ja Hüningeni piiramised[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklites Kehli piiramine ja Hüningeni piiramine

Peatselt peale Schliengeni all saavutatud võitu asusid austerlased 26. oktoobril piirama Kehli kindlustusi. 40 000-mehelist piiramisväge juhatas Latour. Piiramine kestis kuni 9. jaanuarini 1797, mil kindlus lõpuks alistus, pakkudes head ületuskohta Reini ületamiseks. [5][10]

27. novembril alustati ka Hüningeni piiramist, mis kestis kuni 1. veebruarini 1797. [11][5]

Sõjakäigu lõpp[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast korduvaid tagasilööke oli Moreau nõus Karliga vaherahu sõlmima. Ka Karl oli selle poolt, kuna siis oleks tal võimalik Itaaliasse vägesid saata. Seda takistas aga Austria sõjanõukogu, mis soovis, et enne Kehl lõplikult vallutataks. Nii juhtus, et kui prantslased said Itaalias sõdivale Napoleon Bonapartile abivägesid saata, oli Karl sunnitud oma väed Lõuna-Saksamaal hoidma. See tulemus mängis suurt rolli Napoleoni Itaalia sõjakäigu edus. [5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "The Encyclopaedia Britannica : a dictionary of arts, sciences, literature and general information". Vaadatud 01.06.2023.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Campaign in Germany". Vaadatud 01.06.2023.
  3. 3,0 3,1 "Battle of Ettlingen, 9 July 1796". Vaadatud 01.06.2023.
  4. 4,0 4,1 4,2 "Battle of Neresheim, 11 August 1796". Vaadatud 01.06.2023.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 "WAR OF THE FIRST COALITION: RHINE CAMPAIGN OF 1796". Originaali arhiivikoopia seisuga 8.06.2023. Vaadatud 08.06.2023.
  6. 6,0 6,1 "Battle of Amberg, 24 August 1796". Vaadatud 06.06.2023.
  7. "Battle of Würzburg, 3 September 1796". Vaadatud 07.06.2023.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 "Battle of Emmendingen, 19 October 1796". Vaadatud 08.06.2023.
  9. "Battle of Schliengen, 24 October 1796". Vaadatud 08.06.2023.
  10. "Siege of Kehl, 28 October 1796-10 January 1797". Vaadatud 08.06.2023.
  11. "Siege of Huningue, 26 October 1796-19 February 1797". Vaadatud 08.06.2023.