Neresheimi lahing

Allikas: Vikipeedia
Neresheimi lahing
Osa Esimese koalitsiooni sõda
Neresheimi lahinguplaan. Kaart on koostatud 1828. aastal
Toimumisaeg 11. august 1796
Toimumiskoht Neresheim, Württembergi hertsogkond, Saksamaa
Osalised
 Saksa-Rooma riik  Prantsusmaa
Väejuhid või liidrid
Ertshertsog Karl
Maximilian Anton Karl Baillet de Latour		 Jean Victor Marie Moreau
Väeüksused
Ülem-Reini armee Reini ja Moselle'i armee
Jõudude suurus
43 000 meest 44 737 meest
Kaotused
1600–3000 meest 2400–3000 meest

Neresheimi lahing (11. august 1796) oli Esimese koalitsiooni sõja Reini sõjakäigu ajal toimunud sõjaline kokkupõrge ertshertsog Karli juhitud Saksa-Rooma/Austria ja Jean Victor Marie Moreau juhitud Prantsuse vägede vahel. Lahing toimus tolleaegses Württenbergi hertsogiriigis Neresheimi küla juures.

Vägede koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

13. juunil 1796 oli Moreau Prantsuse armee jaotatud kolmeks osaks. Paremat tiiba juhatas Pierre Marie Bartholemy Ferino, mis koosnes ühest diviisist Henri François Delaborde' juhatusel ning see omakorda kahest brigaadist vastavalt Nicolas Louis Jordy ning Nicolas Augustin Paillardi ja Jean Victor Tharreau ning Jean-Babtiste Tholme' juhatusel.[1]

Armee tsenter oli Laurent de Gouvion Saint-Cyri juhatusel ning koosnes Guillaume Philibert Duhesme' ja Alexander Camille Taponieri diviisidest. Tsentri brigaadiülemad olid Dominique Vandamme, Antoine Laroche Dubouscat, Claude Lecourbe ja Henri François Lambert.[1]

Vasaku tiiva juht oli Louis Desaix. Tiib koosnes Michel de Beaupuy ja Antoine Guillaume Delmas' diviisidest. Brigaadijuhid olid Dominique Joba, Gilles Joseph Martin Brunteau, Jean Maria Rodolph Eickemeyer ja Maurice Frimont.[1]

3. juulil 1796 oli Austria armee jaotatud kolmeks korpuseks, mille juhid olid Michael von Fröhlich, Maximilian Anton Karl Baillet de Latour ja ertshertsog Karl. Armee juures oli ka Saksi diviis kindralleitnant Lindti juhatusel.[2]

Lahingu käik[muuda | muuda lähteteksti]

Ertshertsog Karl. Thomas Lawrence'i maal 1819. aastast

Ertshertsog Karli peaeesmärgiks oli takistada Moreau armee liitumist Jean-Babtiste Jourdani armeega, mis tegutses Kesk-Saksamaal. Ta proovis oma Austria armeega Doonau lõunakaldale taganeda, kuid kuna Moreau oli austerlastele liiga lähedal, otsustas Karl rünnaku kasuks, et vaenlane tagasi lüüa. 11. augustil saatis Karl ühe kolonni Günzburgist Doonaud ületama. Austria väed pidid liikuma hakkama juba keskööl, kuid seda takistas raske vihmasadu.[3]

Jean Victor Marie Moreau. François Bouchot' maal 1835. aastast

10. augustil oli Saint-Cyr Austria väed Eglingeni külast välja löönud. Sealt edasi polnud tal võimalik ilma tõttu tungida. Moreau keeldus Saint-Cyril taganemast ning saatis talle appi vaid väikese karabinjeeriüksuse. Saint-Cyr saatis Lecourbe' Dischingeni, kus oli ka üle Egau jõe viiv sild. Duhesme'i diviis paiknes samal ajal Medlingenis.[4]

11. augustil algas ertshertsog Karli vasturünnak. Austria armee oli ligi 43 000 ning Prantsuse 44 737 mehe suurune. Austerlaste pealöök oli suunatud Saint-Cyri tsentri peale, kus viimase juhatuse all oli koos reserviga 30 426 meest.[4] Austria paremal tiival juhatas avangardi Johann I Josef ning reservi Anton Sztáray, kes liikusid Bopfingeni poole. Karl ise juhatas armee tsentrit, mis koosnes 5000 jalaväelasest ja 1500 ratsaväelasest. Karli väest paremal liikus Friedrich von Hotze ning vasakul Latouri üksus. Vasaku tiiva juhataja oli von Fröhlich.[5]

Austria vägede äkilise rünnaku all olid Prantsuse karabinjeerid sunnitud taganema. Etienne Marie Antoine Champion de Nansouty ratsavägi, mis paiknes tsentris, põgenes koos nendega. Austria ratsavägi tungis nüüd kaitseta jäänud Prantsuse jalaväe peale ning purustas kuus pataljoni. Austerlaste rünnakut jäi tagasi tõrjuma vaid Taponieri diviis. Moreau saabus Saint-Cyri staapi, kus otsustati vasakul tiival rünnakut alustada. Kell 9.00 alustasid austerlased pealetungi Saint-Cyri ümberkorraldatud lahinguliinide vastu, kuid edutult. Moreau ratsutas ka Desaix juurde, et vasaku tiiva rünnakut planeerida.[6]

Hotze vallutas Kösingeni, kuid leidis enda eest prantslaste kaitseliini. Austerlased alustasid rünnakut, kuid Desaix tõrjus nad tagasi. Prantslased saavutasid Honoré Théodore Maxime Gazani juhatusel veel edu ning austerlased suruti Schweindorfini tagasi. Austria väed hõivasid Bopfingeni, kuid kaugemale sealt ei saadud. Samal ajal saavutasid austerlased teatud edu oma vasakul tiival, kus Karl von Riese diviis Duhesme'i oma tagasi surus. Austria ratsavägi jõudis Giengenini, et prantslaste taganemistee läbi lõigata. Siiski suutis Duhesme loode suunas taganeda. Ertshertsog Karlil oli plaanitud ka küljerünnak, mille järgi Austria vägi Karl Mercandini juhtimisel proovis Dischingenini jõuda ning sealt Prantsuse armee ümber piirata. See rünnak aga ei edenenud ning Mercandini vägi liikus Dischingenist lääne poole, hõivates Heidenheim an der Brenzi. Fröhlichi tiib jõudis Ulmist põhja poole jääva Albeckini.[5]

Duhesme'i diviis kaotas kolm kahurit ning ei saanud kolme päeva jooksul Saint-Cyriga ühineda. Viimase kahuripark toimetati kiirelt põhja poole Aalenisse. Moreau saabus taas Saint-Cyri juurde ning lubas, et Desaix rünnak vasakul tiival algab peatselt. Samal ajal muutus Karl Prantsuse reservide lahingusse saabumise tõttu murelikumaks.[7]

Austerlaste rünnakud Taponieri diviisi vastu seiskusid ning kella 13-ks oli sealne võitlus vaid kahuriduelliks kujunenud. Osa Lamberti brigaadist vallutas Heidenheimi tagasi. Prantsuse paremal tiival asuvad Austria üksused taganesid Dillingen an der Donauni. Moreau ratsutas uuesti Saint-Cyri juurde, seekord oli tal kaasas ka Desaix. Nad teatasid talle, et Delmas' diviis pole vasakul tiival rünnaku sooritamiseks valmis ning üldse on rünnakuks juba liiga hilja. Vasaku tiiva pealetung lükati siis järgmise päeva peale.[8]

Karl oli lootnud, et Moreau taganeb, kuid nähes, et Prantsuse armee on ka 12. augustil rivistuses, vajus ta ise oma vägedega tagasi. Moreau ei alustanud kohe rünnakut, kuna kartis oma kahurimoona vähesuse üle. Selle asemel hoidis ta oma positsioone, kuni oli kindlaks teinud, et Austria armee proovib üle Doonau taganeda.[9] Moreau oli Duhesme'i peale tolle taganemise pärast vihane ning tagandas ta diviisiülema kohalt. Saint-Cyr veenis teda aga hiljem oma korraldust tühistama.[9]

Lahingutegevuses osalesid Austria ratsaväeüksustest Hertsog Alberti karabinjeerirügement nr. 5, Siebenburger husaarirügement nr. 47, Ertshertsog Ferdinand husaarirügement nr. 32 ja Ertshertsog Franz nr. 29 kürassiirirügement nr. 29. Jalaväeüksustest Reisky nr. 13, Manfredini nr. 12, Nádasdy nr. 39, Kinsky nr. 47, Schröder nr. 7, Ertshertsog Karl nr. 3, Alton nr. 15, Ligne nr. 30 jalaväerügemendid, Slavoonia grenzeri jalaväerügement ning Apfaltern, Candian, Pietsch ja Retz grenaderipataljonid.[10]

Lahingu tulemus[muuda | muuda lähteteksti]

Neresheimi lahingut on Prantsuse võiduks peetud, kus nemad kaotasid 1200 meest surnute ning samapalju vangi langenutena ning austerlased vastavalt 1100 ja 500 meest.[10] Lahingut on peetud ka viigiks, kus mõlemad pooled kaotasid ligi 3000 meest. Austerlaste taganemine kujunes rahulikuks ning prantslased teda jälitama ei asunud, see oli algselt ka üks Karli eesmärke lahingu maha pidamisel olnud. Austerlased ületasid Doonau Dillingeni ja Donauwörthi juures, hävitades enda taga kõik sillad.[11] Reini sõjakäigu järgmine suurem kokkupõrge oli 24. augustil toimunud Ambergi lahing.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "French Armee Rhin et Moselle, 13 July 1796" (PDF). Vaadatud 28.09.2023.
  2. ↑ "Austrian Army in Germany, 3 July 1796" (PDF). Vaadatud 28.09.2023.
  3. ↑ Lk 292 (Dodge, 2011)
  4. ↑ 4,0 4,1 Lk 319-320 (Phipps, 2011)
  5. ↑ 5,0 5,1 "Battle of Neresheim, 11 August 1796". Vaadatud 28.09.2023.
  6. ↑ Lk 321 (Phipps, 2011)
  7. ↑ Lk 322 (Phipps, 2011)
  8. ↑ Lk 323 (Phipps, 2011)
  9. ↑ 9,0 9,1 Lk 324 (Phipps, 2011)
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 Lk 120 (Smith, 1998)
  11. ↑ Lk 293 (Dodge, 2011)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Dodge, Theodore Ayrault. Warfare in the Age of Napoleon: The Revolutionary Wars Against the First Coalition in Northern Europe and the Italian Campaign, 1789-1797. USA: Leonaur Ltd. 2011.
  • Phipps, Ramsay Weston. The Armies of the First French Republic: Volume II The Armées du Moselle, du Rhin, de Sambre-et-Meuse, de Rhin-et-Moselle. USA: Pickle Partners Publishing. 2011.
  • Smith, Digby. The Napoleonic Wars Data Book. London: Greenhill. 1998.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Neresheimi_lahing&oldid=6640412"