1783. aasta Pennsylvania mäss
1783. aasta Pennsylvania mäss (inglise keeles Pennsylvania Mutiny of 1783) sai alguse Philadelphias Pennsylvania osariigis 20. juunil 1783, kui ligi 400 Kontinentaalarmee (Continental Army) sõdurit mässasid Konföderatsiooni Kongressi (Congress of the Confederation, mitte seotud Ameerika Riikide Konföderatsiooniga) vastu maksmata palkade üle. See pani aluse Columbia föderaalringkonna rajamisele.
Alates 2. juulist 1778 oli Philadelphia olnud Ameerika Ühendriikide ajutiseks pealinnaks, seal tegutses 2. juulist 1778 kuni 1. märtsini 1781 Teine Kontinentaalkongress (Second Continental Congress) ja 2. märtsist 1781 21. juunini 1783 Konföderatsiooni Kongress, mis kogunes Independence Hall'is (toonase nimega Pennsylvania State House). Konföderatsiooni Artiklite (Articles of the Confederation) kohaselt ei olnud Kongressil otsest kontrolli sõjaväe üle, välja arvatud sõja korral, seaduse ja korra hoidmiseks tuli toetuda osariikide maakaitsevägedele.
17. juunil 1783 sai Kongress teate Philadelphias baseerunud Kontinentaalarmee sõduritelt, kes nõudsid Ameerika iseseisvussõja eest palkade maksmist ja ähvardasid mässuga, kui nende nõudmisi ei rahuldata. Kongress ignoreeris seda ja alguses ei võtnudki sõdurid midagi ette. Kuid kahe päeva pärast sai Kongress teate, et umbes 80 sõdurit on Lancasteris (ligi 100 km Philadelphiast läänes) postilt lahkunud ja liitunud Pennsylvanias baseerunud sõduritega. Umbes 500 sõduril oli efektiivne kontroll relva- ja laskemoonaladude üle.
Järgmisel, 20. juuni hommikul, ründas State House'i umbes 400 sõdurit, nõudes palkade maksmist. Sõdurid blokeerisid ukse ja keeldusid laskmast Kongressi delegaatidel lahkuda. New Yorgi delegaat Alexander Hamilton veenis sõdureid, et nad laseksid Kongressil hiljem kohtuda, et nende nõudmisi arutada. Pärastlõunal lubati Kongressi delegaatidel rahumeelselt lahkuda. Õhtul kohtus väike Kongressi komitee eesotsas Hamiltoniga, et saata kiri Pennsylvania Täitevnõukogule (Executive Council of Pennsylvania), paludes neilt abi Kongressi kaitsmiseks mässajate eest. Kirjas ähvardati, et kui Nõukogu midagi ette ei võta, võib Kongress olla sunnitud Philadelphiast lahkuma.
21. juunil kohtus see komitee uuesti State House'is koos Nõukogu liikmetega, eesotsas Nõukogu president John Dickinsoniga. Dickinson ja nõukogu nõustusid konsulteerima maakaitseväe juhtidega ja vastama Kongressile järgmisel päeval. Järgmisel hommikul vastas Nõukogu kongressi palvele eitavalt. Kuna polnud kindlustust, et osariik Kongressi kaitseb, lahkusid Kongressi liikmed Philadelphiast ja põgenesid New Jerseysse Princetoni, millest sai järgmine USA ajutine pealinn.
Kui George Washington 24. juunil mässust kuulis, kutsus ta erru läinud kindralmajor William Heathi ja kindral Robert Howe'i teenistusse tagasi ja saatis nende juhtimisel mässu maha suruma 1500 sõdurit. Mõned mässajad vahistati, ja Kongress korraldas uurimise.
On arvatud, et on kolm põhjust, miks Dickinson ja Pennsylvania Täitevnõukogu keeldusid Kongressi kaitsmast. Nõukogu ametlikult põhjuseks oli, et nad polnud kindlad, kas maakaitsevägi päriselt Kongressi sõdurite eest kaitseb, nad võisid ka arvata, et konflikt polnud nii tõsine, nagu Kongress arvas, ja mäss laheneb rahumeelselt. Teine teooria oli, et ohvitserina võis Dickinson ise olla sümpaatne sõdurite kaebuste osas. Kolmas teooria on, et Nõukogu keeldus Pennsylvaniat kui iseseisvat osariigi allutama mõne Kongressi liikme nõudmistele.
Konföderatsiooni Kongress kogunes uuesti Princetonis 30. juunil ja tegutses seal kuni 4. novembrini. Kongress kogunes uuesti Marylandis Annapolises 26. novembrist 1783 ja tegutses seal 19. augustini 1784, siis uuesti New Jerseys Trentonis 1. novembrist 24. detsembrini ja siis New Yorgis Federal Hall'is 11. jaanuarist 1785 5. detsembrini 1790. Federal Hallis tuli ka kokku esimene ametlik Ameerika Ühendriikide Kongress 4. märtsil 1789, mis võttis vastu Ameerika Ühendriikide põhiseaduse. Alles 1787. aasta põhiseaduslikul konvendil otsustati uuesti kohtuda Philadelphias. Pennsylvania suutmatuse tõttu Kongressi kaitsta otsustatigi luua osariikidest eraldiseisev föderaalringkond, kus Kongress kaitseks ennast ise. Põhiseaduse esimese artikli 8. lõikega kuulubki seadusandlik võim föderaalterritooriumil Kongressile.
Kui New Yorgi osariik ratifitseeris põhiseaduse 1788. aastal, otsustati jätta New York ajutiseks föderaalpealinnaks. 1790. aastal võttis Kongress vastu Asukohaseaduse (Residence Act), millega loodi Potomaci jõe äärde Marylandi ja Virginia vahele 100 ruutmiiline ruudukujuline föderaalterritoorium, kuhu kolis valitsus (Virginia-poolne ala taasliitus Virginiaga 1846. aastal). Pennsylvania senaator Robert Morris veenis Kongressi tulema tagasi Philadelphiasse kuni uue pealinna valmimiseni. Seega kuulutati sama seadusega Philadelphia kümneks aastaks ajutiseks pealinnaks. 6. detsembril 1790 koguneski Kongressi kolmas sessioon Philadelphias Independence Hall'is. Philadelphia proovis veenda Kongressi jätma valitsuse asukoha Philadelphiasse, kuid ebaõnnestunult - 14. mail 1800, peale 6. Kongressi esimesse sessiooni lõppu lahkus Kongress Philadelphiast ja teine sessioon alustas tööd 17. novembril 1800 Washingtonis Kapitooliumis.