10 miljoni dollari afäär

Allikas: Vikipeedia

10 miljoni dollari afäär oli 1993. aastal toimunud laenutehing, kus Mario Bertelli firma Villa Paradiso laenas Põhja-Eesti Pangalt kümme miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 mln kr), mida pole siiani tagasi saadud ning mille eest olid kohtu all Eesti Panga kunagine president Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt Urmas Kaju.[1]

Eesti Ekspressi ajakirjanik Paavo Kangur kirjutas 2000. aastal ajalehes, et kõigepealt pakkus Abram Sher tehingut Hoiupangale, siis Eesti Pangale ja lõpuks Põhja-Eesti Pangale (PEP) ning viimane nõustus. PEP-le laenas raha Eesti Pank. PEP kandis raha üle, kuid Šveitsi pank kandis raha tagasi, kuna saaja oli kahtlane. Urmas Kaju olevat Zürichis kohtunud Victor Schiralli ja tundmatuks jäänud härra Cannone ja vendade Lämmleritega. Aasta hiljem oli selge, et 10 miljonist dollarist on kadunud 7,5 miljonit dollarit.[2]

Kõnesolevas asjas anti kohtu alla nii Siim Kallas kui Urmas Kaju ning neile esitati süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises (KrK § 161) ja suures ulatuses riisumise ettevalmistamises (KrK § 141-1) ning Siim Kallasele lisaks veel Eesti Panga audiitorile valeandmete esitamises (KrK § 148-6). Kohtuistungid (eesistuja Merle Parts ) algasid 1998 aastal. Kohtumenetluse käigus loobus riiklik süüdistaja Jaan Naaber kohtualuste süüdistamisest suurriisumise ettevalmistamises. Tallinna Linnakohus mõistis 05.03.1999 otsusega Siim Kallase ning Urmas Kaju ametiseisundi kuritarvitamises õigeks, lisaks mõisteti Siim Kallas õigeks ka audiitorile valeandmete esitamise süüdistuses. Prokurör kaebas kohtuotsuse edasi ringkonnakohtusse, kes jättis Tallinna Linnakohtu õigeksmõistva otsuse muutmata. 29.10.1999 tegi Riigikohus prokuröri kassatsioonprotesti alusel lahendi, milles tühistas Siim Kallase suhtes tehtud õigeksmõistva otsuse Eesti Panka auditeerinud audiitorile valeandmete esitamise süüdistuses ning saatis asja selles osas Tallinna Linnakohtule teises koosseisus uueks arutamiseks (põhjendusel, et alamastme kohtud polnud seda süüdistuspunkti õiguskorrektselt analüüsinud ning kõiki vajalikke asjaolusid tuvastanud). Muus osas jäid Kallase ja Kaju suhtes tehtud õigeksmõistvad otsused muutmata ning jõustusid. 2000. aastal mõistis Tallinna Linnakohus (eesistuja Jaan Puskar ) Siim Kallase valeandmete esitamise süüdistuses teist korda õigeks. Peaprokurör Raivo Sepp loobus kohtuotsuse vaidlustamisest Tallinna Ringkonnakohtus. Keskkriminaalpolitsei kustutas Vito Schiralli 2008. aasta oktoobri lõpul tagaotsitavate nimekirjast, kuna kümne miljoni dollari pettus oli aegunud.[3]

2004. aastal, kui Siim Kallas kandideeris Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuks, küsis Euroopa Parlamendi liige Bart Staes Kallaselt ka afääri kohta. Kallas vastas, et Eesti Pank ei läinud kaasa küsija viidatud kahtlase isiku pakutud skeemiga ning et ta ei ole kunagi isiklikult kohtunud Abraham Sheriga ega saatnud oma nõunikku Urmas Kaju Šveitsi skeemi üksikasjadega tutvuma.[4] 2009. aastal ilmus Saare Media kirjastuses Virkko Lepassalu kirjanduslik käsitlus "Kallase afäär". Sama teemat on puudutatud ka 2003. aastal ilmunud Urmas Kaju mälestusteraamatus "Eesti Pank: persoonid ja saladused".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]