Šoti valgustusajastu

Allikas: Vikipeedia

Šoti valgustusajastu oli ratsionalistlik ja humanistlik periood, osa laiemast valgustusest, mis lähtus 18. sajandi ja 19. sajandi alguse Šotimaalt. See kestis rööbiti nii georgiaanliku perioodiga (17141830) kogu Suurbritannia kuningriigis ja Iirimaal kui ka valgustusajastuga Põhja-Ameerika idaranniku Briti kolmeteistkümnes asumaas, mis panid aluse tulevasele iseseisvale Ameerika Ühendriikidele. Ajastut iseloomustasid pöördeliselt intellektuaalsed ja teaduslikud saavutused ning seisukohad, mis industraliseerumisest tingituna mõjutasid tervet Põhja-Atlandi vööndit.

Šoti nii-nimetatud kuldajastu epitsenter oli pealinn Edinburgh, kus toimusid intensiivsed arutelud linnas segunenud intellektuaalide, aristokraatide, kaupmeeste, käsitööliste, vaimulike ja spetsialistide vahel. Põhiliselt mõistuslikkuse ja leidlikkuse distsipliinide taotlus erinevatel erialadel edendas eriti jõudsalt: eetikat, filosoofiat, sotsioloogiat, juriidikat, poliitökonoomiat, põllumajandust, geoloogiat, keemiat, meditsiini, inseneeriat, arhitektuuri ja arheoloogiat. Väärtustati kirjaoskust, vooruslikkust, empirismi, parendusi ja täiendusi ning praktilise kasu tootmist nii üksikisikule kui ühiskonnale tervikuna.

Mõjukamad šoti mõtlejad ja teadlased olid:

Kultuurselt ärganult oli suhteliselt vaene ja agraarne Šotimaa muutumas murranguliseks kapitalistliku majandusega tööstusrevolutsiooni nii-öelda esilekutsujaks. Kiirelt hakkasid arenema söe- ja aurujõudu rakendavad tootmis- ja rasketööstus, raudteendus, masina- ja laevaehitus, mehaanika ja hüdraulika. Suurimast linnast Glasgow'st sai Suurbritannia üks esmaseid transatlantilise kaubandusega sadamaid ning maailma kaalukamaid tööstuskeskusi.

Vaata samuti[muuda | muuda lähteteksti]