Čašniki

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Čašniki

[ 'Tšašniki ]
valgevene Чашнікі * / Čašniki *transkriptsioon: Tšašniki
vene Чашники (Tšašniki)

Coat of Arms of Čašniki, Belarus.svg
Flag of Čašniki.svg

Elanikke: 9203 (2009)[1]

Koordinaadid: 54° 51′ N, 29° 10′ E
Čašniki (Valgevene)
Čašniki

chashniki.vitebsk-region.gov.by

Čašniki (transkribeerituna Tšašniki) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Čašniki rajooni halduskeskus. Leedu keeles Čašnikai, poola keeles Czaśniki. Linna lähedal asub OršaLepieli raudteel samanimeline jaam. Linn asub Uła jõe kaldal.

Linna nime päritolu kohta on mitu teooriat. Ühe variandi kohaselt on aluseks valgevenekeelne sõna чашнік ehk 'kuninglik karikahoidja', ka on võimalik variant see, et linn asub madalikul otsekui karika põhjas. Kolmanda teooria kohaselt oli ajal, mil Čašniki oli veel käsitööliste asula, linnas palju katelseppi.

Linna piirides on neli keskkooli ja laste loomingu maja. Čašnikis asub ka koduloomuuseum. Linnas on kultuurimaja ja kolm raamatukogu. Čašnikis ilmub ajaleht Чырвоны прамень.

Linnas on toiduainetetööstus ja paberivabrik, töödeldakse lina.

Linnas asus XVI sajandil rajatud linnus. Vaatamisväärsusteks on XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul rajatud ajalooline linnasüda, juudi kalmistu, õigeusu kirik aastaist 18431875. Linn jaguneb kolmeks – ajalooline linnasüda, paberivabriku ümbruse asum ja uus linnakeskus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Čašnikit mainitakse esimest korda aastal 1504. Liivi sõja ajal püstitas Ivan Groznõi Uła jõe kaldale puidust kantsi. Aastal 1564 saavutasid Rzeczpospolita väed Mikołaj Radziwiłł Punase juhtimisel selle kindluse all suure võidu Pjotr Šuiski vägede üle. Vene väejuht langes Čašniki lahingus. Aastal 1567 peeti seal uus lahing, kus taas olid võidukad leedukad.

Aastast 1568 hakkas asula kuuluma Radziwillidele. Aastal 1580 mainitakse Čašnikit kui alevit. XVI sajandi lõpus said asula endale Kiszkad, XVII sajandi alguses Drucki-Sakalinskid, pärast neid Sapiehad. Andrzej Sapieha oli sellel ajal kuninglik karikahoidja. Omanikud vahetusid kiiresti, Sapiehade järel tulid Kazanovskid, seejärel Słuškid. Aastal 1664 rajati dominiiklaste klooster. Aastast 1722 kuulus alev Bõkovski-Lapotadele, aastast 1785 Vaładkovičitele. Aastal 1786 ehitati kloostri juurde katoliku kirik.

Aastal 1793 läks alev teisel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. 1812. aasta isamaasõja ajal peeti alevi all Čašniki lahing, mis lõppes Venemaa vägede võiduga. Aastal 1832 sulgesid Poola ülestõusu maha suruma tulnud väed kloostri. Aastal 1843 algas õigeusu kiriku ehitamine. XIX sajandi teisel poolel olid paljud alevi elanikud lootsid, kes juhtisid Riia poole minevaid pargaseid. Aastal 1868 sulgesid Poola ülestõusu maha suruma tulnud Vene väed katoliku kiriku ja andsid selle õigeusklike kasutusse.

Aastal 1868 avati Čašnikis paberivabrik. 1924. aastal liideti asula Valgevene NSV-ga, aastal 1925 avati raudtee. Čašnikist sai ametlikult alev aastal 1938, linn aastal 1966. Teise maailmasõja ajal tapeti asulas 3610 inimest.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Čašniki elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

  • Janka Žurba – valgevene poeet
  • Ryhor Reles – juudi päritolu valgevene kirjanik
  • S.M. Rubašoŭ – valgevene kirurg
  • Zinovi Rozenfeld – vene arhitekt
  • Vladimir Denisov – valgevene jäähokimängija
  • Semyon An-ski – juudi päritolu valgevene kirjanik

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]