Čačersk
| Čačersk | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
 | |||||
  Čačerski lipp
Čačerski vapp
| |||||
| Pindala: 8 km² | |||||
Elanikke: 8927 (1.01.2024)[1]  | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 52° 55′ N, 30° 55′ E | |||||
  | |||||
Čačersk (valgevene-eesti transkriptsioonis Tšatšersk) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Čačerski rajooni halduskeskus. Čačersk asub merepinnast 146 meetri kõrgusel Soži ja Čačora jõe ühinemispaigas, Homieli linnast 67 kilomeetri kaugusel.
Linnas on metsamajand ja kaks puidutöötlemisettevõtet, Homieli veinivabriku filiaal ja kaks rõivaid tootvat tsehhi. Linnas antakse välja kohalikku lehte Чачэрскі веснік. Haridust annavad kaks keskkooli, spordikool ja kunstikool. Linnas on kolm raamatukogu ja kultuurimaja. Vaatamisväärsusteks on sealne etnograafia-ajaloomuuseum, linnamägi, vanalinn, sünagoog, XVIII sajandil rajatud raekoda, XIX sajandi alguses rajatud mõisakompleks ja õigeusu kirik 1783. aastast.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Linn on saanud nime Čačora jõe järgi. Selle nimi tuleneb omakorda sõnast чачор, mis tähendab vaha. Piirkonna elanikud kogusid vanal ajal metsadest vaha, saates seda mööda Soži ja Dneprit alla vahetuseks muude kaupade vastu. Sellisest kaubandusest annavad tunnistust ka leitud vahalaadungiga laevade jäänused.[2]
Linna poolakeelne nimekuju on Czeczersk. Linna leedukeelne nimekuju on Čačerskas.
Elanikkond
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
1939. aastal oli Čačerski elanikest valgevenelasi 72,6%, juute 19%, venelasi aga 4,5%.[3] 2009. aastal oli linnas valgevenelasi 92,7%, venelasi 5,53%, ukrainlasi 1,08%, armeenlasi aga 0,11%.[4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Sealsel linnamäel teostatud arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal on teada, et Čačersk oli asustatud juba X sajandil. Esimesed kirjalikud teated asula kui radiimitšite linna kohta pärinevad siiski aastast 1159 (Чичерск), mil Kiievi vürst loovutas selle koos Mazyriga Tšernigovi vürstile. XIII sajandil ja XIII sajandil kuulus Čačersk Tšernigovi vürstiriiki.
XIV sajandi keskpaiku oli see Leedu koosseisus. Aastail 1387–1390 oli asula vürst Skirgaila valduses., hiljem kuulus aga suurvürstidele. Toona rajati sinna ka linnus. 1501. aastal läks asula suurvürstinna Jelena valdusse, hiljem kuulus aga erinevatele aadlikele (Czartoryskid, Zenowiczid, Lew Sapieha, Daszkiewiczid. 1506. aastal piirasid sealset linnust esmalt tatarlased, hiljem aga Moskva väed.
1509. aastal oli Čačersk Vilniuse vojevoodkonda kuuluv alev.[5] 1510. aastal sai asula Magdeburgi õigused.[6] Seoses haldusreformiga hakkas linn kuuluma Minski vojevoodkonda ja Retšitsa maakonda.[7] 1629. aastal sai Čačersk õiguse pidada kaks korda aastas laata, samuti õiguse iganädalasele turule. 1704. aastal oli linnas neli õigeusu kirikut ja üks katoliku kirik, veski, kõrts, pesuköök ja kolm poodi. 1754. aastal hakkas linnas tegutsema jesuiitide misjonikeskus.
Seoses Poola jagamisega läks Čačersk 1772. aastal Venemaa koosseisu, kus sellest sai alguses maakonnalinn, hiljem aga Rogatšovi maakonna vallakeskus. 1774. aastal läks linn kindral Tšernõševi valdusse. Aastaks 1780 oli asulast saanud alev, toona avati seal klaasikoda (lõpetas tegevuse 1879). 1788. aastal avati alevis postkontor ja jesuiitide kool, 1796. aastal aga telliselööv. Alevis oli kaks apteeki ja park, seal asus ka jõesadam. sai linn omale vapi. Aastal 1788 avati seal postkontor.
Aastal 1880 oli alevis kaks kooli ja 76 poodi, toona peeti seal neli korda aastas laata. Aastal 1897 oli alevis katoliku kirik, neli õigeusu kirikut ja kuus juutide palvemaja. Toona oli alevis kõrts, postkontor-telegraafijaam, seal asus 80 poodi. Aastal 1900 oli sealne jõesadam kodusadamaks 21 laevale ja 48 pargasele, kaubaveo maht oli 1530 tuhat puuda.[8] Aastal 1911 avati sealsete koolide juures raamatukogud, alevis hakkas tegutsema hoiu-laenuühistu. Aastal 1918 vallutasid alevi saksa väed.
Čačersk hakkas 25. märtsil 1918 kuuluma Valgevene Rahvavabariiki. 1. jaanuaril 1919 võttis Valgevene NSV juhtkond vastu otsuse, et linn kuulub Valgevene koosseisu. Reaalselt läks Čačersk Valgevene NSV koosseisu aastal 1926, kus sellest sai samanimelise rajooni halduskeskus. Teise maailmasõja ajal okupeerisid Saksa väed alevit 14. augustist 1941 kuni 27 novembrini 1943. Linnaõigused sai Čačersk 3 novembril 1971.
1920. aastatel tekkis Soži jõe teisele kaldale Čyrvony Bierahi alevik, kus 1930. aastal moodustati kohalik kolhoos. Alevikus asus ka metskond, sinna rajati algkool. Teises maailmasõjas hukkus neli aleviku elanikku. 20. mail 2015 liideti alevik Čačerski linnaga.[9]
-
Veinitehas -
Vanalinn -
Mõisa häärber -
Õigeusu kirik -
Raekoda
.jpg)
.jpg)
Tuntud elanikke
[muuda | muuda lähteteksti]- Aksana Biaźlepkina – Valgevene kirjanik
- Inesa Drabyšeŭskaja – Valgevene meedik ja minister
- Wacław Kluczyński – Poola sõjaväelane
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements
- ↑ Нашы гарады: грамадска-палітычнае даведачнае выданне / У. А. Малішэўскі, П. М. Пабока. — Мн.: Народная асвета, 1991.
- ↑ http://www.demoscope.ru/weekly/ssp/ussr_nac_39_ra.php?reg=602
- ↑ Перепись населения 2009. Национальный состав Республики Беларусь. Kd. 3. — Мн., 2011 — Lk. 114—117.
- ↑ Грынявецкі В. Чачэрск // ВКЛ. Энцыкл. Kd. 2. — Менск, 2005. Lk. 744.
- ↑ Ляўковіч А. «Я не ганю землі чужыя, хай іх сонца не абміне, толькі дзе б за морам ні быў я, Беларусь мая снілася мне…» // «Народная Газета» № 121 (4536),
- ↑ Вялікі гістарычны атлас Беларусі Kd.2, Mińsk 2013, Lk. 104.
- ↑ Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона: В 86 томах (82 т. и 4 доп.). СПб, 1890—1907.
- ↑ РЕШЕНИЕ ЧЕЧЕРСКОГО РАЙОННОГО СОВЕТА ДЕПУТАТОВ 20 мая 2015 г. № 42 Об упразднении поселка Красный Берег Чечерского района
<references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "ng67R" ei kasutata eelnevas tekstis.Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Čačersk |