Ülo Heinsalu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ülo Heinsalu (23. september 192827. jaanuar 1994) oli eesti geoloog ja looduskaitsja.

Ta lõpetas 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia erialal. Seejärel töötas ta Kasahstanis Karagandõ geoloogia valitsuses; alates 1954. aastast Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis.[1]

Ta tegeles peamiselt Eesti karsti, koobaste ja allikate uurimisega. Aastal 1981 algatas ta Tuhala karstialal nõiakaevu ümbruse uurimise.

Ta oli üks "Eesti ürglooduse raamatu" koostajaid.

Tuhala nõiakaevu juures avati 2001. aastal Ülo Heinsalu mälestuskivi.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s", Valgus 1977
  • "Eesti NSV koopad", Valgus 1987

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • E. Pirrus. Ülo Heinsalu tähtsamad trükitööd. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, XI. Tallinn, 1995, lk 209–211

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 14

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]