Ülo Altermann
| Ülo Altermann | |
|---|---|
| Sünniaeg |
5. oktoober, 1923 Järvamaa, Eesti |
| Surmaaeg |
15. aprill, 1954 Koigi vald, Eesti |
| Teenistus | Relva-SS (1943–1944) |
| Auaste | reamees (schütze) |
| Sõjad/lahingud |
II maailmasõda Neveli rinne Sinimägede lahingud Metsavendlus Eestis |
.jpg)
Ülo Altermann (5. oktoober 1923 Järvamaa – 15. aprill 1954 Koigi vald) oli Eesti metsavend.
Peale maakooli lõpetamist läks ta Paide Tööstuskooli. Saksa okupatsiooni ajal otsustas Altermann liituda Eesti Leegioniga. Ta saadeti väljaõppele Heidelaagrisse, ning peale väljaõpet saadeti lahingutesse Neveli rindele ja varsti Eestisse Sinimägedesse. Kui Saksa väejuhatus otsustas Eestist taanduda põgenes Ülo oma kodukohta, kus ta varjas ennast 1946. aastani, mil kuulutati välja amnestia.
Peale metsast välja tulekut läks Altermann tööle, kui peagi kutsuti julgeolekusse ülekuulamisele. Sama aasta sügisel tuli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium teda koju arreteerima, kuid Altermanni polnud kodus. Ta sai aga sellest teada ja otsustas uuesti metsavennaks hakata.
Metsas sai Altermann tuntuks ja kogus enda ümber arvestatava metsavendade salga (Ülo Altermanni salk). Tema salk paistis silma kõrge moraaliga ja distsipliiniga. 1953. aastal õhkis salk Lenini monumendi Mäekülas.
1954. aasta kevadel õnnestus julgeolekul Altermann meelitada varitsusse, ning ta langes 15. aprillil 1954. aastal.