Ökoehitus

Allikas: Vikipeedia
TTÜ ehitusteaduskonna liginullenergia testhoone (Mäepealse tänav 3, Tallinn).

Ökoehitus ehk ökoloogiline ehitamine tähendab energiat ja loodust säästvat ehitiste kavandamist ja ehitamist.

Ökoehituse eesmärk on koormata võimalikult vähe keskkonda. Selleks tuleb hoonete jt ehitiste asukohad valida sobivad juba planeerimise faasis ja hoone kavandada energiatõhusana ning looduslikest materjalidest.

See nõuab tihedat koostööd kõikidel projekti tasanditel disainitiimide, arhitektide, inserneride ja klientide vahel. Ökoehitise praktika laiendab ja täiendab klassikalise ehitusprojekti muresid majanduse, kasulikkuse, vastupidavuse ja mugavuse tasandil.

Leadership in Energy and Environmental Design (LEED) on hindamissüsteemide kogum disaini, konstruktsiooni, operatsiooni ja ökoehitiste hooldamise kohta, mis arendati Ameerika Ühendriikide Ökoehitiste Nõukogu poolt.

Kuigi uusi tehnoloogiaid arendatakse pidevalt, et täiendada praegusi tavasid luues rohelisemaid ehitisi, seisneb ökoehitiste loomise ühine eesmärk selles, et vähendada üldist tehiskeskkonna mõju inimeste tervisele ja looduskeskkonnale järgmiste tegevuste poolt:

  • Tõhusalt kasutades energiat, vett ja teisi ressursse
  • Kaitstes asukate tervist ja parandades töötajate produktiivsust
  • Vähendades jäätmeid, saastamist ja keskkonnaseisundi halvenemist

Sarnane kontseptsioon on looduslik ehitus, mis on tavaliselt väiksemal skaalal ja kipub keskenduma selliste looduslike materjalide kasutamisele, mis on juba koha peal olemas. Teised seotud teemad hõlmavad säästvat disaini ja jätkusuutlikku arhitektuuri. Jätkusuutlikkust võib määratleda kui praeguste põlvkondade vajaduste rahuldamist ohtu seadmata tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Kuigi mõned ökoehitiste programmid ei käsitle kasutuseks kohaldama olemasolevaid kodusid, teised seda teevad, eriti läbi avalike skeemide energiatõhusaks renoveerimiseks. Ökoehitiste põhimõtteid saab hõlpsasti kohaldada nii renoveerimistöödel kui ka uutel konstruktsioonidel.

2009. aasta raport U.S. General Services Administration-i poolt leidis 12 säästvalt loodud ehitist, millega on odavam ümber käia ja millel on suurepärane energiatõhusus. Lisaks sellele olid asukad rohkem rahul nende hoonetega kui tavaliste ärihoonetega.

Keskkonnamõju vähendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ökoehitiste tavade eesmärk on vähendada ehitamise mõju keskkonnale. Esimene reegel on see, et kõige rohelisem ehitis on selline, mida ei ehitata. Kuna ehitamine peaaegu alati kulutab ehitusplatsi, siis mitteehitamine on isegi parem kui ökoehitis, kui jutt käib keskkonnamõjude vähendamisest. Teine reegel on see, et iga ehitis peab olema võimalikult väike. Kolmas reegel on mitte aidata kaasa valglinnastumisele, isegi kui kõige energiasäästlikumaid ja keskkonnahoidlikuid meetmed on kasutatud disainis ja konstruktsioonis.

Hooned hõlmavad suure ala maast. National Resources Inventory kohaselt arendatakse Ameerika Ühendriikides umbes 107 miljonit aakrit metsa. International Energy Agency avaldas väljaande mis hindas, et olemasolevad ehitised on vastutavad rohkem kui 40% kogu maailma energiakasutusest ja 24% kogu maailma süsinikdioksiidi heitkogustest.

Ökoehitiste eesmärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jätkusuutliku arengu mõiste läheb tagasi 1960ndate ja 1970ndate aastate energiakriisi ja keskkonnasaasteprobleemideni. Rachel Carsoni raamatut "Silent Spring" ("Hääletu kevad"), avaldatud aastal 1962, peetakse üheks esimeseks esialgseks jõupingutuseks, ms kirjeldab, kuidas ökoehitised on seotud säästliku arenguga. Ökoehitiste liikumine USA-s pärineb vajadusest ja soovist rohkemate energiasäästlike ja keskkonnasõbralike konstruktsioonide järgi. On mitmeid põhjuseid miks ehitada roheliselt, sealhulgas keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsed hüved.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]