Ökoehitis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ökoehitis on ehitis, mis oma kujunduse, tarindi ja ehituse poolest vähendab või kõrvaldab ebasoodsaid keskkonnamõjusid, säästes ressursse ja parandades meie elukeskkonda.[1] Keskkonna vähimaks koormamiseks tuleb ehitis sellisena kavanada juba enne ehitamist.

LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) on rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaat hoone jätkusuutlikkuse hindamiseks. Ehitisi hinnatakse järgmistes kategooriates: uuenduslikkus, sisekeskkonna omadused, materjalid ja ressursid, asukoht ja tarne, keslikkus, energia ja vesi.[2]

World Green Building Council (WGBC) on välja toonud üheksa seost ÜRO 17. kestliku arengu eesmärgiga, milleks on:

  • tervis ja heaolu
  • jätkusuutlik energia
  • tööhõive, majanduskasv
  • tööstus, uuendus ja infrastruktuur
  • jätkusuutlika asula
  • säästev tootmine ja tarbimine
  • kliimamuutuste peatamine
  • Maa ökosüsteemid
  • üleilmne koostöö

Ökoehitised Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Eesti büroohoonete turul muutub olukord üha kitsamaks, on arendajad hakanud üha rohkem tähelepanu pöörama väga kõrgetele keskkonnanõuetele, energiasäästule ning heale sisekliimale. Eesti ärikinnisvara peab paratamatult uuele rahvusvahelisele tipptasemele liikuma, sest seda nõuavad nii rahvusvaheliste firmade esindused kui ka kohalikud edukad ettevõtted.[3]

Navigator ärihoone[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti esimene büroohoone, mis taotles LEED sertifikaati, on Capital Millile kuuluv Navigatori ärihoone mis asub kesklinnas Eesti Arhitektuurimuuseumi vastas. Sertifikaat saadi kätte 2015. aasta veebruaris. Tegemist oli ka esimese GOLD-taseme hoonega terves Baltikumis. Maja planeerides oli oluline osa suvel jahutusele minevat energiakulu vähendada, seega projekteeriti maja fassaadi sakilised lõiked, mis vähendaksid suvel hoone ülekuumenemist. Hoone eesmärgiks on efektiivne veekasutus ning maja ehitamisel kasutati kohalikku betooni, et vähendada selle koormust keskkonnale.[4]

Bernhard Schmidti maja[muuda | muuda lähteteksti]

LEED tunnustust taotles ka Ülemiste Citys asuv Bernhard Schmidti 13-korruseline büroohoone. Hoone fassaadi kujunduse teevad innovatiivseks lõunaküljel seinast eemalduvad päikesepaneelid, mis peale energia hankimise samaaegselt pakuvad ka varju päikese eest, sest lisaks keskkonnasäästlikkusele eelisele on sellele ka finantsiline kasum kuna hoone jahutamine on kaks korda kallim kui selle kütmine.[4] Erinevalt tavapärasest büroohoonest, kus planeeringu muutmine nõuab suurt aja- ja rahakulu, on uues hoones büroopindade ruumilahenduse muutmine lihtne ja mugav. Büroopindade vaheseinu on võimalik vastavalt vajadusele liigutada ning ruumide ja töökohtade arvu suurendada või vähendada.[5]

Ärihoone Explorer[muuda | muuda lähteteksti]

Ärihoonele Explorer väljastati LEED-i plaatinasertifikaat, milleni seni ei olnud küündinud ükski teine ärihoone Eestis. Explorer ja 2015. aasta alguses LEED Gold sertifikaadi saanud Navigator on viinud Eesti ärikinnisvara uuele, rahvusvahelisele tipptasemele. Lisaks juurutab Explorer ka rohelist mõtteviisi üleüldiselt. Näiteks asub keldris jalgrattaparkla, üldkasutatavad pesuruumid ja elektriauto laadimispunkt. Maja fuajeest saavad töötajad kohtumiste tarbeks laenutada ka jalgrattaid.[6]Hoones rakendatakse kõige uuemaid tehnoloogilisi lahendusi. Automaatika juhib nii radiaatoreid kui jahutust ning välistab ebaratsionaalse energiakulu. Büroopindade ventileerimine on jagatud ilmakaarte järgi põhja- ja lõunapoolseks, nii et päikesepoolsel küljel on õhuhulk üle 50% suurem.[7]

Alexandre Liwentaali maja[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemicte Citys paiknev hoone kasutab 100% taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergiat. Nõuete kohaselt on Liwentaali büroohoone ehitatud võimalikult suures mahus just kohalikest loodussõbralikest ehitusmaterjalidest, mis tähendab, et ka materjalide transportimisega kaasnev keskkonnakahju on viidud madalale. Büroohoone on kujundatud õhuliselt kärjemustrilisena. Büroohoone peasissepääsu tähistab kahe korruse kõrguselt põhifassaadist eristuv portaal. Büroohoone välisilme on sobitatud kõrvalasuva Valukoja parkimismaja ja lennujaama ajaloolise terminalihoone vertikaalsete kujunduselementidega.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "What is green building?".
  2. "LEED". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2020.
  3. Aedla, M (2017). "Eesti ärikinnisvara vajab kvaliteedihüpet. Ambitsioonikamad on asunud püüdma LEED sertifikaate".[alaline kõdulink]
  4. 4,0 4,1 Laanemets, J. 2016. Tallinna uued büroohooned võitlevad mainekate sertifikaatide pärast. - Postimees, 5. veebruar.
  5. "Bernhard Schmidti maja".
  6. Aedla, M. "Eesti ärikinnisvara vajab kvaliteedihüpet. Ambitsioonikamad on asunud püüdma LEED sertifikaate".[alaline kõdulink]
  7. "HOONE".
  8. "liwentaal". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. detsember 2019.