Äio

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib jumalusest; Metsatölli albumi kohta vaata artiklit Äio (Metsatöll)

Äio on taarausu unejumalus, Taari abiline.


Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Äi on teada igapäevakeeles kui naiseisa. Lõuna-Eestlastele on aga äi tähendus muutnud väga palju ja kuradiga ühele tasemele jõudnud. Seal öeldakse „Äi teda teed!“, mujal Eestis tähendab, aga see „Kurat teda teab!“. Äi ongi kuri vaim, kes inimesi ja loomi liikumises kinni peab. Lõuna-Eestis on äi meessoost kuri vaim, äiätär naissoost kuri vaim.

Olemus[muuda | muuda lähteteksti]

Äio annab inimestele une, et need puhkaksid päevastest raskustest ja muredest. Äio viib väsinud inimese hinge jalutama mööda põnevat ja vaheldusrikast unemaastikku. Äio laseb inimese vabaks, annab talle võimaluse lennata. Tähelepanelikele laseb teada anda kasulikke nõuandeid tulevikuks. Uni teeb väsinud keha ja vaimu jälle tugevaks ja erksaks.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Võrulased teavad rääkida, et äi on juuda ema. Juudas on aga kurat lõuna pool ja sellest on siis äi kuradi ema. Äi nime käänatakse ka veel äioks ja äiätäriks. Äiätär on ka teatud kui kurjavaimu tütrena ning seda sõna kasutatakse sõimu- ja vandesõnana. Setude teadete järgi käib äiätär vahest majades kurja tegemas. Nimetatakse setudel ka eraldi äiolasi, kes on kurjategijad.

Laulus[muuda | muuda lähteteksti]

Setu lauludes on äi ära märgitud:
Imä iks hoije äijo hobesit,
Mamma kaitsi äijo karja.

Soomes[muuda | muuda lähteteksti]

Soomlased teavad äijo ehk äija tütart, neiut, aga ka äijätäri pahas tähenduses. Äijätär ei ole soomlastel kuradi ema ega tütar vaid kuri naissoost vaim, kes madusid imetab ja tõbesid sünnitab.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eisen, Matthias Johann. "Eesti mütoloogia", 1919, lk 93-94