Mine sisu juurde

Thule: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
03jansa (arutelu | kaastöö)
03jansa (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
16. rida: 16. rida:


[[Polybios]] tsiteeris [[Pytheas]]e kirjeldust, et Thulel on kohti, mis ei ole maa ega meri ega õhk, vaid segu kõigist kolmest, mille peal ei ole võimalik käia ega merd sõita.<ref>[https://books.google.ee/books?id=zA7RAwAAQBAJ&pg=RA2-PA145&lpg=RA2-PA145&dq=Polybios+thule+jellyfish&source=bl&ots=fEZYCm0gHu&sig=ds0jY0hbNLFp4_zyZ1unPf7kIBU&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwib6d6TrqvTAhXpDpoKHV8LAgcQ6AEIOTAD#v=onepage&q=Polybios%20thule%20jellyfish&f=false] Plybios “Delphi Complete Works of Polybius (Illustrated)”</ref> [[Pytheas]] nimetas seda nähtust merekopsuks. Mitu teadlast ([[Kreeka]] [[astronoom]] [[Geminus]], [[Dionysus Periegetes]], [[Martianus Capella]]) on seostanud Thulet [[polaaröö]]ga: koht, kuhu päike läheb magama. [[Avienus]] on lisanud, et suvel kestis öö Thulel ainult kaks tundi, mis väidetavalt viitab [[polaarpäev]]ale.<ref>[http://www.etymonline.com/index.php?term=Thule] Online Etymology Dictionary</ref>
[[Polybios]] tsiteeris [[Pytheas]]e kirjeldust, et Thulel on kohti, mis ei ole maa ega meri ega õhk, vaid segu kõigist kolmest, mille peal ei ole võimalik käia ega merd sõita.<ref>[https://books.google.ee/books?id=zA7RAwAAQBAJ&pg=RA2-PA145&lpg=RA2-PA145&dq=Polybios+thule+jellyfish&source=bl&ots=fEZYCm0gHu&sig=ds0jY0hbNLFp4_zyZ1unPf7kIBU&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwib6d6TrqvTAhXpDpoKHV8LAgcQ6AEIOTAD#v=onepage&q=Polybios%20thule%20jellyfish&f=false] Plybios “Delphi Complete Works of Polybius (Illustrated)”</ref> [[Pytheas]] nimetas seda nähtust merekopsuks. Mitu teadlast ([[Kreeka]] [[astronoom]] [[Geminus]], [[Dionysus Periegetes]], [[Martianus Capella]]) on seostanud Thulet [[polaaröö]]ga: koht, kuhu päike läheb magama. [[Avienus]] on lisanud, et suvel kestis öö Thulel ainult kaks tundi, mis väidetavalt viitab [[polaarpäev]]ale.<ref>[http://www.etymonline.com/index.php?term=Thule] Online Etymology Dictionary</ref>

== Thule elanikud ==

[[Pytheas]]e kirjelduse Thule elanike kohta on kõige üksikasjalikumalt edasi andnud [[Strabon]]. Nimelt, et nad söövad [[hirss]]i ja muid taimi, puuvilju ja juurikaid, ning teevad jooki viljast ja meest. Kuna neil on vähe päikesepaistet, hoiavad nad vilja suurtes laoruumides. [[Solinus]] kordas seda kirjeldust märkides, et Thulel on viljakas maa, kust elanikud saavad hea teravilja- ja puuviljasaagi.<ref>[https://books.google.ee/books?id=td5kAwAAQBAJ&pg=PA63&lpg=PA63&dq=strabo+thule+inhabitabts+millet&source=bl&ots=wVru8lF50k&sig=uolDdHA1j-IN-RflVAseDU6Ad5A&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwif2a3NtqvTAhVkJJoKHZCED0kQ6AEITTAG#v=onepage&q=strabo%20thule%20inhabitabts%20millet&f=false Fridtjof] Nansen „In Northern Mists”</ref>

[[Claudian]] uskus, et Thule elanikud olid [[piktid]]. Tihti kirjeldatakse [[piktid]]e tava end sinist värvi [[tätoveering]]utega kaunistada. Seega väidetavalt toetab seda versiooni [[Rooma riik|Rooma]] poeedi [[Silius Italicus]]e antud kirjeldus, et Thule elanikud olid siniseks värvitud.<ref>[https://owlcation.com/social-sciences/Finding-Thule-The-Uncharted-Lands-of-the-North] C. Pinard „Finding Thule: The Uncharted Lands of the North”, 03.04.2017</ref>

[[Thessaloniki Eustatius]] kirjutas [[12. sajand]]il, et Thule elanikud sõdisid [[hõim]]uga, mille liikmed sarnanesid [[kääbus]]tele.<ref>[http://www.theoi.com/Phylos/Pygmaioi.html] Pygmaioi</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] õpetlane [[Charles Anthon]] uskus, et see ajaloo käigus juurdunud legend on liialdus. [[Kääbus]]te või [[pügmee]]dena võidi kirjeldada mõnda väikesekasvulist Briti [[hõim]]u.<ref>[https://books.google.ee/books/about/A_Classical_Dictionary.html?id=w-E_AAAAYAAJ&redir_esc=y] C. Anthon „A Classical Dictionary”</ref>


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 18. aprill 2017, kell 21:06

 See artikkel räägib saarest; Gröönimaa asula kohta vaata artiklit Qaanaaq; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ultima Thule

Thule (Θούλη, ka Tuli või Tyle) on kreeklase Pythease reisikirjas 4. sajandil kirjeldatud saar. Antiikaja kartograafias peeti seda maailma põhjapoolseimaks kohaks (Ultima Thule). See esines keskaja mütoloogias müütilise kohana. Kuigi antiikajal räägiti saarest, viidatakse kaasajal tihti, et Thule võiks olla Norra.[1] Teiste tõlgenduste järgi on tegemist Orkney või Shetlandi saarte või Skandinaavia poolsaarega.[2] Keskajal ja renessanssi ajastul hakati Thuleks pidama Islandit või Gröönimaad. Keskaegses geograafias tähistab Ultima Thule ükskõik millist kauget kohta, mis asub maailma tuntud piiridest väljaspool. Briti topograaf Charles Vallancey oli üks nendest, kes väitis, et Thule on Iirimaa.[3] Seda teooriat esitatakse tihti Iiri kirjanduses. Ühe versiooni järgi on Thule Saaremaa.

Muinasgeograafia

Kreeka maadeuurija Pytheas kirjutas esimesena Thulest oma reisikirjas „Ookeanist”, mis on nüüdseks kadunud. Tema reis toimus aastatel 330-320 eKr. Väidetavalt saadeti ta teele Kreeka linnast Massaliast, et uurida, kuhu kaubateed välja viivad.[4]

Tartu ülikooli professor Raul Talvik leidis pärast põhjalikku uurimistööd, et Pythease reisi kohta säilinud materjal on äärmiselt hõre ja koosneb vaid üksikutest viidetest geograafilistele asupaikadele. Mõnda neist on võimalik ära tunda lähtudes Pythease reisiplaanist ja analüüsides asupaikade kirjeldusi, mõõtmistulemusi, laiuskraade ning muid andmeid. Pythease kolleegid keeldusid tema reisikirjeldusi uskumast, millega kaasnes suure osa teabe mahavaikimine. Praegu teame me tegelikult ainult seda, mida antiikautorid pidasid eriti suureks valeks ja seetõttu teravalt kritiseerisid.[5]

Pythease reisi ajaks oli antiikgeograafias jõutud sinnamaani, et maa oli tunnistatud kerakujuliseks. Inimasustuse piirideks Euroopas loeti Doni jõgi, Vahemeri, Must meri ja Atlandi ookeani läänerannik, mille põhjapoolne osa oli ebaselge. Arvati, et Briti saarte suunal läks inimasutuse piir läbi Iirimaa või sellest põhjapool. Kaugemal ei saavat inimesed külma tõttu elada. Euroopa põhjapiir oli täiesti puudu.[6]

Berliini tehnikaülikooli teadlased uurisid Ptolemaiose koostatud antiikseid kaarte ja leidsid korduvaid arvutusvigu, mis oli tehtud, kui üritati muistsed koordinaadid ümber arvutada kaasaegseteks geograafilisteks koordinaatideks. Pärast vigade parandamist paigutasid teadlased Ptolemaiose järgi Thule Smøla saarele Norras.[7]

Mõned kirjamehed, nagu näiteks Paulus Orosius ja Iiri munk ning geograaf Dicuil, väitsid, et Thule asub Suurbritannia ja Iirimaa saartest loodes. Dicuil kirjutas, et Thule asub Fääri saartest kaugemal, viidates seega Islandile.[8] 6. sajandi ajaloolane Prokopius kirjutas, et Thule on suur saar põhjas, kus elab 25 hõimu. Võib arvata, et Prokopius rääkis mingist Skandinaavia poolsaare osast, kuna mõni hõim on selgelt äratuntav, näiteks saamid.[9]

Polybios tsiteeris Pythease kirjeldust, et Thulel on kohti, mis ei ole maa ega meri ega õhk, vaid segu kõigist kolmest, mille peal ei ole võimalik käia ega merd sõita.[10] Pytheas nimetas seda nähtust merekopsuks. Mitu teadlast (Kreeka astronoom Geminus, Dionysus Periegetes, Martianus Capella) on seostanud Thulet polaarööga: koht, kuhu päike läheb magama. Avienus on lisanud, et suvel kestis öö Thulel ainult kaks tundi, mis väidetavalt viitab polaarpäevale.[11]

Thule elanikud

Pythease kirjelduse Thule elanike kohta on kõige üksikasjalikumalt edasi andnud Strabon. Nimelt, et nad söövad hirssi ja muid taimi, puuvilju ja juurikaid, ning teevad jooki viljast ja meest. Kuna neil on vähe päikesepaistet, hoiavad nad vilja suurtes laoruumides. Solinus kordas seda kirjeldust märkides, et Thulel on viljakas maa, kust elanikud saavad hea teravilja- ja puuviljasaagi.[12]

Claudian uskus, et Thule elanikud olid piktid. Tihti kirjeldatakse piktide tava end sinist värvi tätoveeringutega kaunistada. Seega väidetavalt toetab seda versiooni Rooma poeedi Silius Italicuse antud kirjeldus, et Thule elanikud olid siniseks värvitud.[13]

Thessaloniki Eustatius kirjutas 12. sajandil, et Thule elanikud sõdisid hõimuga, mille liikmed sarnanesid kääbustele.[14] Ameerika õpetlane Charles Anthon uskus, et see ajaloo käigus juurdunud legend on liialdus. Kääbuste või pügmeedena võidi kirjeldada mõnda väikesekasvulist Briti hõimu.[15]

Viited

  1. [1] Oxford Dictionaries
  2. [2] Charlton T. Lewis, Charles Short, A Latin Dictionary
  3. [3] C. Vallancey „An essay on the antiquity of the Irish language”
  4. [4] Encyclopaedia Britannica
  5. [5] Eesti Ekspress 21.10.2015
  6. [6] J. E. Worcester „Elements of Ancient Classical and Scripture Geography”
  7. [7] Thule Society
  8. [8] Iceland History
  9. [9] T. D. Kendrick “A History of the Vikings”
  10. [10] Plybios “Delphi Complete Works of Polybius (Illustrated)”
  11. [11] Online Etymology Dictionary
  12. Fridtjof Nansen „In Northern Mists”
  13. [12] C. Pinard „Finding Thule: The Uncharted Lands of the North”, 03.04.2017
  14. [13] Pygmaioi
  15. [14] C. Anthon „A Classical Dictionary”


Galerii

Välislingid