Masstootmine: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Masstootmine''' ehk hulgitootmine on samalaadse toodangu pidev valmistamine suures koguses.<ref >{{netiviide | URL = http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=masstootmine&F=M| Pealkiri = | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Eesti keele seletav sõnaraamat | Aeg = | Koht = | Väljaandja =Eesti Keele Instituut | Kasutatud = 26.11.14| Keel = }}</ref> Masstootmise meetodil on võimalik toota kaupa madala tükihinnaga. Tootmine toimib põhimõttel: mida rohkem [[tootmine|toodetakse]], seda madalamaks kujuneb tükihind <ref name="brita">{{netiviide | URL =http://www.britannica.com/EBchecked/topic/368270/mass-production | Pealkiri = Mass Production| Autor =William K. Holstein | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Encyclopædia Britannica | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 27.11.14| Keel =inglise }}</ref> kasutatakse [[standardiseerimine|standardiseeritud]] kujundust, et tooted oleksid ühesugused. Tavaliselt kasutatakse tootmisel [[konveierlint|konveierlinti]], kus tootmisprotsess toimub samm-sammult.<ref>{{netiviide | URL =http://www.scienceclarified.com/Ma-Mu/Mass-Production.html | Pealkiri =Mass Production | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Science Clarified | Aeg = | Koht = | Väljaandja =Advameg, Inc | Kasutatud =28.11.14 | Keel =inglise }}</ref> Masstoodetud kaubad on täpse valmistamise ja identsete osade kaudu standardiseeritud. Tootmisviisi iseloomustav suur kaubamaht saavutatakse [[mehhaniseerimine|mehhaniseerituse]] kaudu. [[materjal|Materjalid]] läbivad erinevaid tootmisetappe, mis on täpselt kavandatud. Lisaks iseloomustab masstootmist töö jaotatus ning kõrge järelvalve tagamaks [[kvaliteet|kvaliteeti]]. Masstootmine vajab [[masstarbimine|masstarbimist]], et tootmisviis end ära tasuks.<ref name="will">{{netiviide | URL =http://www.willamette.edu/~fthompso/MgmtCon/Mass_Production.html | Pealkiri =Mass Production | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =Willamette University |
|||
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} |
|||
| Kasutatud =27.11.14 | Keel =inglise }}</ref> |
|||
== Masstootmise kujunemine == |
|||
'''Hulgitootmine''' ehk '''masstootmine''' tähendab sama tüüpi [[detail (masinaehitus)||detailide]], [[masin]]ate või masinaosade valmistamist suurel hulgal pika ajavahemiku jooksul. Igale [[tööpink|tööpingile]] kinnitatakse vaid üks [[operatsioon (masinaehitus)|operatsioon]]. Kasutatakse spetsiaalseid pinke, tarvikuid, [[lõikeriist|lõike]]- ja [[mõõteriist]]u. |
|||
Masstootmise areng sai alguse [[Inglismaa|Inglismaal]] 18. sajandil [[tööstusrevolutsioon|tööstusrevolutsiooni]] käigus, kus inimtööjõud asendati suures osas [[masin|masinatega]]. Uute [[leiutis|leiutiste]] kasutuselevõtmine [[tekstiilitööstus|tekstiilitööstuses]] ja [[auromootor|aurumootori]] leiutamine võimaldas tootmiskulusid vähendada, kasutades tootmises masinaid.<ref name="brita" /> Inglismaalt jõudis mehhaniseeritud tootmine [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kuna seal arendati mitmete identsete osade valmistamist ning kokku panemist valmistoodeteks täiuslikumaks, siis hakati seda tootmissüsteemi kutsuma Ameerika Süsteemiks.<ref name="will" /> Mõned selle süsteemi eestvedajatest olid [[Eli Whitney]], [[Samuel Colt]] ja [[Cyrus McCormick]].<ref name="ency">{{netiviide | URL =http://www.encyclopedia.com/topic/Mass_production.aspx | Pealkiri =Mass Production | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =Dictionary of American History | Kasutatud =27.11.14 | Keel =inglise }}</ref> Whitney relvavabrikus kasutati kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu toote kujundamiseks ning süsteemide välja mõtlemiseks ning standardiseeritud komponente tootsid ja panid kokku kvalifitseerimata [[tööjõud]], kes olid enamasti varem teinud [[põllumajandus|põllumajanduslikke]] töid.<ref>{{netiviide | URL =http://www.economist.com/node/14299820 | Pealkiri =Mass production | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = The Economist| Aeg =2009 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =27.11.14 | Keel =inglise }}</ref> 19. sajandi keskel leiutas McCormick teraviljalõikuri, mille abil oli võimalik põlluharijatel koristada varasemast kaks korda suurem saak. Need varased leiutised nõudsid siiski oskuslikke töötajaid, kes olid võimelised erinevad osad omavahel kokku panema. Tõeline masstootmine algas siis, kui osad olid täielikult vahetatavad.<ref name="ency" /> 19. sajandi kolmandas veerandis kasutati Ameerika süsteemi väikeste [[relv|relvade]], [[kell|kellade]], [[õmblusmasin|õmblusmasinate]] ja mitmete muude tööstuslike toodete valmistamiseks.<ref name="will" /> |
|||
== Henry Ford == |
|||
Hulgitootmine võimaldab saada kasu [[mastaabisääst]]ust. |
|||
[[File:Ford assembly line - 1913.jpg|pisi|Fordi konveierlint 1913. aastal]] |
|||
[[Henry Ford|Henry Fordi]] loetakse tänapäevase masstootmise algatajaks. 1913. aastal võttis ta Fordi tehases kasutusele liikuva konveierlindi [[hooratas|hooratta]] [[magneeto|magneetode]] kokkupanekuks. Sellega kahanes ühe magneeto kokkupaneku aeg 18 minutilt 5 minutile.<ref name="brita" /> Ajavõit ajendas Fordi kasutama sama tehnikat [[šassii]] kokkupanekul. Fordil õnnestus inimtöö aega vähendada ning selle kaudu langes toote hind ning seega said autod kättesaadavaks ka tavalisele inimesele.<ref name="will" /> Fordi edu järel hakkas tööstustes masstootmise põhimõte levima nii Ameerikas kui Euroopas. Seeläbi tõusis tootmise produktiivsus, mis iseloomustab 20. sajandit ning tagas kõrgemad elustandardid tööstusmaades.<ref name="brita" /> |
|||
== Masstootmise mõjud == |
|||
Masstootmine muutis töökorraldust võrreldes varasemaga. Tööülesanded olid vähe jaotatud ning läbi viidud kvalifitseerimata tööjõu poolt, suurema osa tööst tegi ära masin. Tootmisettevõtted kasvasid nii suureks, et toimimiseks oli vaja palju juhatajaid ning järelvaatajaid. Masstootmise kaudu tõusis rahvusvahelise tööjaotuse trend: uued suured tehased vajasid toormaterjali välismaalt, seega kujunes välja, et mõned riigid olid toormaterjali eksportijad ning valmistoote importijad ning vastupidi. 1970. ja 1980. aastatel hakkasid peamiselt Aasia ja Lõuna-Ameerika senini varasemalt põllumajandusega tegelenud ning valmistooteid importinud riigid muutuma tööstusriikideks. Konveierlindil vaja minev oskus oli kergesti õpitav ning elamistingimused arengumaades nii kasinad, et inimeste töötasu oli võimalik hoida väiksemad kui vanemates tööstusriikides. Mitmed tootjad Ameerikas ning mujal alustasid allhangete kasutamisega, mis seisnes selles, et osad või terved tooted pandi kokku teises arengumaades.<ref name="will" /> |
|||
== Eesti esimesed suurtööstused == |
|||
Tööstusrevolutsiooni käigus rajati mitmeid suurtööstusi Eestisse geopoliitilise asendi tõttu. Tallinna, Narva ning Pärnu sadamad olid ühendatud raudtee kaudu [[Moskva]], [[Peterburi]] ning Kesk-Venemaa [[tööstusrajoon|tööstusrajoonidega]] ning seega mängis Eesti Venemaa väliskaubanduses olulist rolli. Eestis asusid [[import|imporditava]] ja [[eksport|eksporditava]] [[tooraine]] töötlemise ettevõtted, tootmine oli Eestis kasulikum kui Venemaal, kuna transpordikulusid ei olnud nii suured. Eesti esimene tööstuslik ettevõte [[Kreenholmi Manufaktuur]] rajati 1857. aastal. Algselt polnud tootmine mehhaniseeritud, kuid järk-järgult asendati käsiteljed mehaanilistega. 1890. aastatel olid Eestis tähtsamateks tööstusharudeks masina-, puidu-, mineraalainete, metalli- ning tekstiili töötlemine ning paberi- ja [[tselluloos|tselluloositööstus]].<ref>{{netiviide | URL =http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_majanduse_arengulugu_1940._aastani1 | Pealkiri =Eesti majanduse arengulugu 1940. aastani | Autor =Maie Pihlamägi | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Eesti Entsüklopeedia | Aeg =2002 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =28.11.14 | Keel = }}</ref> |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
| 11. rida: | 21. rida: | ||
[[Kategooria:Tootmine]] |
[[Kategooria:Tootmine]] |
||
== Viited == |
|||
{{viited}} |
|||
Redaktsioon: 15. jaanuar 2015, kell 01:13
Masstootmine ehk hulgitootmine on samalaadse toodangu pidev valmistamine suures koguses.[1] Masstootmise meetodil on võimalik toota kaupa madala tükihinnaga. Tootmine toimib põhimõttel: mida rohkem toodetakse, seda madalamaks kujuneb tükihind [2] kasutatakse standardiseeritud kujundust, et tooted oleksid ühesugused. Tavaliselt kasutatakse tootmisel konveierlinti, kus tootmisprotsess toimub samm-sammult.[3] Masstoodetud kaubad on täpse valmistamise ja identsete osade kaudu standardiseeritud. Tootmisviisi iseloomustav suur kaubamaht saavutatakse mehhaniseerituse kaudu. Materjalid läbivad erinevaid tootmisetappe, mis on täpselt kavandatud. Lisaks iseloomustab masstootmist töö jaotatus ning kõrge järelvalve tagamaks kvaliteeti. Masstootmine vajab masstarbimist, et tootmisviis end ära tasuks.[4]
Masstootmise kujunemine
Masstootmise areng sai alguse Inglismaal 18. sajandil tööstusrevolutsiooni käigus, kus inimtööjõud asendati suures osas masinatega. Uute leiutiste kasutuselevõtmine tekstiilitööstuses ja aurumootori leiutamine võimaldas tootmiskulusid vähendada, kasutades tootmises masinaid.[2] Inglismaalt jõudis mehhaniseeritud tootmine Ameerika Ühendriikidesse, kuna seal arendati mitmete identsete osade valmistamist ning kokku panemist valmistoodeteks täiuslikumaks, siis hakati seda tootmissüsteemi kutsuma Ameerika Süsteemiks.[4] Mõned selle süsteemi eestvedajatest olid Eli Whitney, Samuel Colt ja Cyrus McCormick.[5] Whitney relvavabrikus kasutati kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu toote kujundamiseks ning süsteemide välja mõtlemiseks ning standardiseeritud komponente tootsid ja panid kokku kvalifitseerimata tööjõud, kes olid enamasti varem teinud põllumajanduslikke töid.[6] 19. sajandi keskel leiutas McCormick teraviljalõikuri, mille abil oli võimalik põlluharijatel koristada varasemast kaks korda suurem saak. Need varased leiutised nõudsid siiski oskuslikke töötajaid, kes olid võimelised erinevad osad omavahel kokku panema. Tõeline masstootmine algas siis, kui osad olid täielikult vahetatavad.[5] 19. sajandi kolmandas veerandis kasutati Ameerika süsteemi väikeste relvade, kellade, õmblusmasinate ja mitmete muude tööstuslike toodete valmistamiseks.[4]
Henry Ford
Henry Fordi loetakse tänapäevase masstootmise algatajaks. 1913. aastal võttis ta Fordi tehases kasutusele liikuva konveierlindi hooratta magneetode kokkupanekuks. Sellega kahanes ühe magneeto kokkupaneku aeg 18 minutilt 5 minutile.[2] Ajavõit ajendas Fordi kasutama sama tehnikat šassii kokkupanekul. Fordil õnnestus inimtöö aega vähendada ning selle kaudu langes toote hind ning seega said autod kättesaadavaks ka tavalisele inimesele.[4] Fordi edu järel hakkas tööstustes masstootmise põhimõte levima nii Ameerikas kui Euroopas. Seeläbi tõusis tootmise produktiivsus, mis iseloomustab 20. sajandit ning tagas kõrgemad elustandardid tööstusmaades.[2]
Masstootmise mõjud
Masstootmine muutis töökorraldust võrreldes varasemaga. Tööülesanded olid vähe jaotatud ning läbi viidud kvalifitseerimata tööjõu poolt, suurema osa tööst tegi ära masin. Tootmisettevõtted kasvasid nii suureks, et toimimiseks oli vaja palju juhatajaid ning järelvaatajaid. Masstootmise kaudu tõusis rahvusvahelise tööjaotuse trend: uued suured tehased vajasid toormaterjali välismaalt, seega kujunes välja, et mõned riigid olid toormaterjali eksportijad ning valmistoote importijad ning vastupidi. 1970. ja 1980. aastatel hakkasid peamiselt Aasia ja Lõuna-Ameerika senini varasemalt põllumajandusega tegelenud ning valmistooteid importinud riigid muutuma tööstusriikideks. Konveierlindil vaja minev oskus oli kergesti õpitav ning elamistingimused arengumaades nii kasinad, et inimeste töötasu oli võimalik hoida väiksemad kui vanemates tööstusriikides. Mitmed tootjad Ameerikas ning mujal alustasid allhangete kasutamisega, mis seisnes selles, et osad või terved tooted pandi kokku teises arengumaades.[4]
Eesti esimesed suurtööstused
Tööstusrevolutsiooni käigus rajati mitmeid suurtööstusi Eestisse geopoliitilise asendi tõttu. Tallinna, Narva ning Pärnu sadamad olid ühendatud raudtee kaudu Moskva, Peterburi ning Kesk-Venemaa tööstusrajoonidega ning seega mängis Eesti Venemaa väliskaubanduses olulist rolli. Eestis asusid imporditava ja eksporditava tooraine töötlemise ettevõtted, tootmine oli Eestis kasulikum kui Venemaal, kuna transpordikulusid ei olnud nii suured. Eesti esimene tööstuslik ettevõte Kreenholmi Manufaktuur rajati 1857. aastal. Algselt polnud tootmine mehhaniseeritud, kuid järk-järgult asendati käsiteljed mehaanilistega. 1890. aastatel olid Eestis tähtsamateks tööstusharudeks masina-, puidu-, mineraalainete, metalli- ning tekstiili töötlemine ning paberi- ja tselluloositööstus.[7]
Vaata ka
Viited
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat. Eesti Keele Instituut http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=masstootmine&F=M. Vaadatud 26.11.14.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend); puuduv või tühi pealkiri:|pealkiri=(juhend) - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 William K. Holstein. "Mass Production". Encyclopædia Britannica (inglise). Vaadatud 27.11.14.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ "Mass Production". Science Clarified (inglise). Advameg, Inc. Vaadatud 28.11.14.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Mass Production" (inglise). Willamette University. Vaadatud 27.11.14.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ 5,0 5,1 "Mass Production" (inglise). Dictionary of American History. Vaadatud 27.11.14.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ "Mass production". The Economist (inglise). 2009. Vaadatud 27.11.14.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ Maie Pihlamägi (2002). "Eesti majanduse arengulugu 1940. aastani". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 28.11.14.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)