Woland

Woland on tegelane Mihhail Bulgakovi romaanis „Meister ja Margarita“. Tal on üleloomulikud võimed, sealhulgas oskus oma kuju ja välimust muuta. Ta mõistab tegelaste üle kohut ja teeb neile nii head kui halba vastavalt sellele, mille nad on ära teeninud.

Wolandit kirjeldatakse kui müstilist võõrapärase aktsendiga professorit, kes ennustab õnnetusi ning tõestab tegelastele nii jumala kui saatana olemasolu. Teda nimetatakse teoses eri nimedega, nagu Võõras, Professor jne. Loo arenedes saab lugeja mitmeid vihjeid Wolandi seosest saatanaga. Teose lõpus ütleb kirjanikust tegelane Meister, et Woland on ise saatan.

Ülevaade

Woland on müstiline välismaalane, kes viibib romaani tegevustiku vältel Moskvas. Romaani alguses nimetab üks tegelastest Wolandit sakslaseks, sest ta rääkivat saksa aktsendiga. Ta kõneleb mitmeid keeli, sealhulgas peategelaste emakeelt vene keelt. Woland on kõikide raamatus toimuvate üleloomulike juhtumiste algatajaks. Teose alguses kannab ta pikka musta mantlit, tema üks silm on must, teine roheline ning ta kannab kaasas jalutuskeppi, mille ots kujutab puudlit. Ta muudab aga pidevalt kuju ning seetõttu ei ole tal ühte kindlat välimust. Kui teose lõpus politsei Moskvas toimunud sündmusi uurima hakkab, kirjeldavad kõik ülekuulatavad teda erineva välimusega. Woland reisib koos kaaskonnaga, kuhu kuuluvad teener Koroviev, kass Peemot, deemonist palgamõrvar Azazello ja vampiir Hella. Lisaks romaani tegevustikule Moskvas kirjeldab Woland samal ajal 2000 aastat tagasi Jeršalaimis toimunud lugu Pontius Pilatusest ja Jeshua Ha-Nostrist. Vastupidi klassikalisele arusaamale saatanast kirjeldatakse Wolandit kui ausat ja õiglast tegelast. Ta peab oma lubadusi ja tasub enda tehtud halva millegi heaga. Näiteks viib ta romaani lõpus kokku armastajad Meistri ja Margarita. Wolandi teod ei sarnane kristluses levinud klassikalise arusaamaga saatanast. Selle asemel, et ise kurjust sünnitada, paneb ta inimesed käituma nii, et paljastada nende kuriteod ja teadvustada neile ühiskonnas peituvat kurjust. Samas ei ole ta üdini positiivne tegelane. Ta tekitab segadust mitmetes olukordades ning mõistab sellega kohut halbade kavatsustega tegelaste üle.

Inspiratsioon

Bulgakov sai paljuski inspiratsiooni Johann Wolfgang von Goethe teosest „Faust“. Selles teoses kutsub samuti saatanast Mefistofeles ennast paaril korral Volandiks. Ka Wolandi kõnes esinev saksa aktsent viitab Goethe saksa päritolule. Lisaks sellele algab „Meister ja Margarita“ epigraafiga „Faustist“. Samuti kasutab Woland jalutuskeppi, mille ots on puudlikujuline. “Faustis” võtab Mefistofeles endale puudli kuju ja esineb nii Faustile. „Meistris ja Margaritas“ on olulisel kohal Walpurgi öö ball. Ka sellega viidatakse „Faustile“, kus Faust ja Mefistofeles lõbutsevad samuti Walpurgi öö ballil. Samuti on Wolandi prototüübiks sageli peetud ka Stalinit. Too oli Bulgakovi elus vastuoluline tegelane, tehes nagu Wolandki talle nii head kui halba. Näiteks keelas ta Bulgakovi näidendi “Põgenemine” mängimise selle sõjavastase sisu tõttu. Samas oli ta ka suur Bulgakovi teiste teoste austaja ning astus mitmel korral tema kaitseks välja, võimaldades tema näidendite teatrites mängimise.