Vikipeedia arutelu:Vikipeedia reeglid/Arhiiv3

See siin on vanade arutelude arhiiv. Ära muuda selle lehe sisu. Kui soovid algatada uut arutelu või jätkata olemasolevat, siis palun tee seda sellel lehel.

Mallide nimekiri

Kas eesti wikis on olemas tehtud vikipeedia mallide loetelu? Otsisin erilehekülgede hulgast (näiteks piltide nimekiri ju on) aga ei leidnud. --Boy 21:15, 17 Mar 2005 (UTC)

Selleks on Vikipeedia:MediaWiki lehekülgede loend, millele saab ka kategooriast "Vikipeedia". - Urmas 21:20, 17 Mar 2005 (UTC)

Täpsustuseks et see Vikipeedia:MediaWiki lehekülgede loend on siis käsitsi ülal peetav ja tundub et mitte kõigile ei meenu sinna lisada uusi malle.

Kui soovid näha kõiki malle mis siin Vikipeedias on siis mine riistakastist "Erileheküljed" lehele, sealt "Kõik artiklid" ja siis vali ülevalt "Mall" ("Choose namespace"), otse link on siin --TarmoK 21:37, 17 Mar 2005 (UTC)

Täienda ja Toimeta mallidele kategooriad

Ettepanek: Lisada "Täienda" ja "Toimeta" mallidele redigeerimis ajast sõltuvad kategooriad, niimoodi saab "loendi" artiklitest mis ootavad toimetamist/täiendamist ja on näha millised on oodanud seda kauem.

kood oleks selline

[[Category:Täiendamist ootavad ({{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTYEAR}})|{{PAGENAME}}]]
[[Category:Toimetamist ootavad ({{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTYEAR}})|{{PAGENAME}}]]

ja need kategooriad ("Täiendamist ootavad (märts 2005)" ja "Toimetamist ootavad (märts 2005)", kuunimi/aasta uueneb iga redigeerimisega) võiksid olla Category:Vikipeedia alamkategooriad (või siis seal oma alamkategooria sellistele tähelepanu ootavatele artiklitele).

selline lähenemine jäi silma soome vikist (fi:Template:Minitynkä)) ja minu arust on see hea moodus ülevaate saamiseks n.ö. TODO listist. --TarmoK 11:58, 8 Apr 2005 (UTC)

Toimetamist ootavatega võiks seda teha vist küll - aga need täiendamist ootavad on nii piisavalt eri mahuga artiklid, et kas nende juurde seda vaja on, on vb küsitav - võib-olla, et oleks aeg siin kusagil vahepeal väljapakutud malli Nupp kasutuselevõtuks, kuhu selline kategooria kindlasti sobiks... - Ahsoous

Lisasin sinna "Toimeta" mallile selle kategooria "Toimetamist ootavad ..." kategooria, mis on Kategooria:Toimetamist ootavad alamkategooria. Nüüd kui artiklile lisatakse "toimeta" mall tuleb see artikkel ka sinna kategooriasse. Kui artiklite redigeeritakse, kuid malli ei eemaldata, uueneb kategooria (kui kuu on muutunud), sama lugu ka olemasolevate artiklitega.

Vaatame kuidas see liikuma läheb. --TarmoK 12:49, 20 Apr 2005 (UTC)

Artiklid samanimeliste kategooriatega

Praegu on reegel, et kui on artikkel Muusika ja Kategooria:Muusika, siis artiklis tuleb sortimisvõtmena (on see vastav termin?) kasutada *Muusika - kuid sel juhul ilmub see kategoorias tärni alla. Kas ei oleks parem kasutada " Muusika" (ehk siis tühikut), kuna siis ilmub artikkel kategooria algusesse, mitte ühegi pealkirja alla? Võrdluseks Kategooria:Kuuba ja Kategooria:Muusika (kus ma prooviks selle muudatuse tegin). Peep 11:58, 19 august 2005 (UTC)

Jah, see on parem. Andres 26. august 2005, kell 10.58 (UTC)

Kas võib siis artiklisse muudatuse teha? Või oodata teiste arvamusi. Peep 26. august 2005, kell 11.12 (UTC)

Tuleks pisut oodata, kas kellelgi on vastuväiteid. Andres 26. august 2005, kell 11.53 (UTC)

ääremärkus: tegelikult võib rahulikult kirjutada artiklisse Muusika [[Kategooria:Muusika| ]], antud juhul ei ole vaja artikli pealkirja uuesti korrata (ka siis kui seda * alla tahaks järjestada pole selle järgi vajadust). - Ahsoous 26. august 2005, kell 12.03 (UTC)

Oled kindel et kui kategooria all on mitu sama võtmega artiklit, siis sorteeritakse need tähestiku järjekorras? Peep 26. august 2005, kell 12.23 (UTC)

Jah (siin on miskid probleemid tähtedega š ja ž ning muud eksootilised asjakesed, aga muidu küll, btv ma loodan, et tyhik ikka paistab välja) - Ahsoous 26. august 2005, kell 12.27 (UTC)

Mis probleeme pead silmas? see et need tulevad peale XY jne? see tuleb vaid sellest et sorteerimine ei käi eesti tähestiku järgi. programmi jaoks on need eri sümbolid ja ja minu arusaamist/mäletamist mööda lähevad ASCII/ANSI koodi järgi --TarmoK 26. august 2005, kell 12.41 (UTC)

Sedasamust jah... aga nu see pole mitte siinse arutelu põhiteema Ahsoous 26. august 2005, kell 13.15 (UTC)

Kus kohas peab tühik välja paistma? Peep 26. august 2005, kell 12.37 (UTC)

Ma mõtlesin, seda püstkriipsu järel olevat... aga sul arusaamisprobleemi vist ei olnud - Ahsoous 26. august 2005, kell 13.15 (UTC)

Aastate juures on see variant kasutusel, isiklikult meeldib selline variant rohkem. Oleks hea kui keegi oskaks kinnitada et tarkvara ei muutu üks päev "targaks" ja ei eemalda selliseid tühikuid ja tulemusena "kukub" artikkel sinna teiste vahele.

Ahsoouse ääremärkusest: parem on kopeerida see artikli nimi sinna järele, sest kui kat-is on rohkem kui üks artikkel mis peaks seal ees olema siis on selgem milline see järjestus tuleb. --TarmoK 26. august 2005, kell 12.41 (UTC)

Kui artikli enda pealkirjade järjestada pole miskit vahet, kas see sõna seal nüüd kirjas on või mitte, aga probleemid tekivad kui on vaja ka miski muu pealkirjaga artikkel samuti kuskile etteotsa saada ja selle artikli pealkiri on tähestikus eespool kui selle artikli pealkiri, mis ilmselt peab esimene olema ja siin ei aita ka see, et nüüd need artiklite pealkirjad kirjutada... - Ahsoous 26. august 2005, kell 13.11 (UTC)

Selline märkus, et ingliskeelses vikis kasutatakse laialdaselt tühikut, nii et selle süsteemi kadumise ohtu ei ole. Peep 26. august 2005, kell 12.48 (UTC)

Märksõnade tõlked

Kas on olemas mingid kokkulepped või vähemalt üldine stiil, kuidas kirjutada teistest keeltest märksõnu? Näiteks "Anarhia (kreeka k αναρχία võimuta, võimuvaba, ilma valitsemiseta)" - kas tuleks kirjutada "kreeka keeles", "kreeka k", "kr. k.", või veel midagi muud? Ja kas keele nimi peaks olema link. Peep 26. august 2005, kell 09.27 (UTC)

On küll. Kui tuuakse ära lihtsalt võõrkeelne termin sama asja kohta: siis tuleb kirjutada stiilis: (inglise keeles set). Kui tuuakse ära sõna päritolu, siis tuleb kirjutada stiilis: (inglise sõnast set). (Mõlemal juhul võib "sõna" asemel olla "väljend" vms.) Vanakreeka päritolu sõnade puhul oleme kirjutanud (kreeka sõnast). Vanakreeka keeles oleks eelistatav transkriptsioon, sest umbes pooltel juhtudel ei saa neid kreeka tähtedega õigesti kasutada. Näiteks antud juhul puudub võimalus kasutada spiritus lenis't. SEe sõna, mis kirjas on, on küll korrektne uuskreeka keeles, kuid sõna ei ole võetud uuskreeka keelest. Veel: tähendused kirjutatakse ülakomade vahel. Lühendeid ja märke mitte kasutada. Niisiis tuleks kirjutada:

Anarhia (kreeka sõnast anarchia 'võimu- või valitsemisevaba olukord') ...

Äkki kirjutaks selle põhiartiklisse soovitusena? Või sobib see juba ametliku reegli staatusesse? Peep 26. august 2005, kell 12.35 (UTC)

Seda ei ole reeglina kehtestatud, kuid seda on tegelikult järgitud. Alguses ongi öeldud, et reeglistik kajastab ka faktiliselt järgitud reegleid. Andres 26. august 2005, kell 12.56 (UTC)

"Välislink"

Minu arust võiks öelda, et alaosa nimi peaks olema alati "Välislingid", mitte "Välislink", isegi kui on ainult üks link - esiteks, see tekitaks toimetajatele ainult rohkem tööd, kui mõni link juurde ilmub; teiseks - see kõlab alaosa nimena veidralt. Peep 26. august 2005, kell 10.24 (UTC)

Jah, see oleks vist mõistlik. Aga on ka inimesi, kellele see pole vastuvõetav. Andres 26. august 2005, kell 10.59 (UTC)

Neile ma ütleks nii - alaosa "Välislingid" näitab mitte selle alaosa sisu, vaid selle funktsiooni. Peep 26. august 2005, kell 12.31 (UTC)

See on kuidas võtta. Mõlemal on omamoodi õigus. Andres 26. august 2005, kell 12.57 (UTC)

Üks tugev argument "välislink" vastu on see, et kui keegi lisab sinna alla mõne lingi, siis enamasti ei märgata ka pealkirja ära muuta. Üpris palju olen juba näinud selliseid artikleid, kus on alaosa "Välislink" ning seal kuhi linke. Peep 14. september 2005, kell 18.59 (UTC)

Artiklist Arutelu:Vikipeedia reeglid kopeeritud arutelu

Me ei ole kokku leppinud suure ja väikese algustähe kasutamises. Teen ettepaneku kirjutada Eesti Entsüklopeedia eeskujul märksõna artikli alguses väikese algustähega juhul, kui lause sees kirjutatakse see väikses algustähega. See on tähtis eriti sellepärast, et artiklite pealkirjad suure ja väikese algustähe vahel vahet ei tee. Eraldiseisvad viited artiklitele võiksid tõesti olla suure algustähega, nagu Sina ette paned. Andres

EE-s on märksõna eraldi, mitte lause sees, nii et väike algustäht ei sega. Wikipedias aga on parem (loetavam, lugejasõbralikum), kui artikkel algab märksõna sisaldava lausega, mitte eraldi seisva märksõnaga (sest märksõna on juba artikli pealkirjas), ja lause alguses ei ole minu arust võimalik kasutada väikest algustähte. Eerik

Ma olen sellega nõus, kuid tingimusel, et märksõna saab artikli pealkirjas olla väikese algustähega (kuskilt peab näha olema, kas see kirjutatakse väikese või suure tähega). Seni see nii ei ole. Peale selle, lause jääb lauseks ka juhul, kui ta algab väikese tähega. Andres

Programm ei luba vist kasutada pealkirjas väikest algustähte. Konverteerimisel paneb ta automaatselt suure algustähe. Probleemi lahendamiseks võiks näiteks kasutada märksõna artikli sees (ja lause sees). See näitaks lugejale milline algustäht peab olema ja nii ei oleks vaja artikli esimest lauset väikese tähega alustada (mis oleks täiesti vastuolus kehtivate reeglitega). Eerik

Kas ka uus programm ei võimalda märksõnas väikesi algustähti? Sel juhul peaks ehk olema võimalik programmi muuta. Jah, olen nõus, et väikese algustähega alustamine on reeglitevastane, kuigi entsüklopeediaartikli vormistust võib võtta tinglikuna. Aga minu meelest on veel karjuvamalt reeglitevastane iga sõna alustamine suure tähega artikli pealkirjas. Sõna viimine lause sisse oleks õigekirja seisukohast tõesti lahendus, kuid sisuliselt oleks enamasti kõige loomulikum lause alustamine märksõnaga. Tõsi küll, teksti edasi lugedes leiab enamasti tõesti õige kirjutusviisi. Eelistatav oleks siiski, et õiget kirjutusviisi ei tuleks kaugelt otsida. Prantsuse keeles on asi palju lihtsam, sest esimest lauset saab alustada artikliga. Hea küll, ma loobun siis esialgu väikese algustähe kasutamisest lause alguses. Andres

Uus programm ei luba pealkirja esimeses sõnas väikesi algustähti, aga järgmistes sõnades küll, ja see on tõesti oluline parandus. Eerik

Võib-olla peaks nimede häälduse andmisel piirduma eestipärase häälduskujuga ming kasutama kooloni asemel tähe kordamist? Andres

Välislinkide kirjeldus

Ehk peaks kirja panema soovituse, et välislinkidel võiksid olla mingid kirjeldused, et lugeja teaks, mida ta vaatab? Ja sinna juurde näide.

Võrdle [1] ja [2]. Peep 28. august 2005, kell 20.15 (UTC)

Vaata Vikipeedia:Käimasolevate arutelude loend. On jutuks olnud, kuid ... aeg --TarmoK 9. september 2005, kell 08.20 (UTC)

Minu meelest pidi keegi näite peal demonstreerima, kuidas välislinkide kirjeldamine peaks käima. Andres 9. september 2005, kell 21.43 (UTC)

Välislinkidest

vana (aastast 2005) pikem arutelu välislinkide teemal: Arutelu:Ambla kirik#Välislinkidest--Bioneer1 (arutelu) 22. juuli 2014, kell 14:08 (EEST)

Artiklite nimetamine

Kas artiklite nimed ja termin artikli tekstis peaks olema mitmuses või ainsuses? Näiteks artiklid Lepton, Elementaarosakesed ja Kvargid - mulle meeldiks küll, kui need oleksid ainsuses. Peep 9. september 2005, kell 07.39 (UTC)

Artikli pealkiri võiks vastata selle sisule. Kui artikkel jutustab mitmest elementaarosakesest, siis võiks ka pealkiri olla mitmuses. Priitp 9. september 2005, kell 08.33 (UTC)

Artikkel räägib sellest, mis on elementaarosake ("mateeria kõige väiksem vabalt esinev koostisosa"), ja siis loetleb elementaarosakesi.

Inglise vikist näiteid: en:Elementary particles, en:Tools (mõlemad on ümbersuunamised ainsuses artikli peale). Peep 9. september 2005, kell 08.41 (UTC)

Inglise vikis on selline konventsioon, et kõik pealkirjad kirjutatakse ainsuses. See põhineb ingliskeelse teatmekirjanduse definitsioonil, mis omakorda põhineb inglise keele paindlikkusel, mis võimaldab kasutada selliseid elegantseid väljendeid nagu any of.

Me oleme seda küsimust kunagi ka põgusalt puudutanud. Minu meelest tuleb lähtuda sellest, kuidas on loomulikum mõistet defineerida, ainsuses või mitmuses. Loomulikult on ka piirjuhtumeid. Antud juhul jätaks ainsus minu meelest mulje, nagu oleks ainult üht liiki elementaarosakesi. Andres 9. september 2005, kell 20.02 (UTC)

Alamkategooriate sorteerimine

Kas mingi kategooria teemaga lähedalt seotud alamkategooria sortimisvõti peaks olema tärn/tühik, või peaks see puuduma? Kui näiteks kõik füüsika alamharude kategooriad oleksid füüsika kategoorias tühikuga, siis kaoks ära sortimisvõtme eksisteerimise mõte - et kategooriast leiaks kiiresti midagi üles. Minu arust peaks see tärni/tühiku reegel käima ainult artiklite kohta. Peep 20. september 2005, kell 12.48 (UTC)

Pooldan kategoriseerimist nii, nagu on näha kategoorias "Geograafia". On parem kui alamteadused on eraldatud ja neid ei pea kivide ja vulkaanide vahelt otsima. Ülevaatlikkus sellest ainult võidab. Pealegi on nad endiselt tähestikulises järjekorras, kuid on kaks tähestikulist järjekorda. Üks topograafiale, hüdroloogiale jne. Teine aga rändrahnudele, vulkaanidele jne. Siim 20. september 2005, kell 12.52 (UTC)

Füüsika kategooriat vaadates paistis asi hoopis teistsugusena, kuid Geograafia all näeb see hea välja. Nii et ma muudan oma arvamust, jätta nii nagu on (alamharud tühiku järgi sorteerida). Las arutelu jääb siiski lahti. Peep 20. september 2005, kell 13.13 (UTC)

Artikli alguses täpsustamine

Artikli alguses olevatel "teiste tähenduste kohta vaata.." jne. sõnumitel võiks olla ühtne stiil. Mina olen kasutanud stiili

See artikkel räägib sellest. Tolle tähenduse kohta vaata artiklist too.

nagu inglise vikis, kuid paistab, et Andres, TarmoK ja võib-olla ka teised on kasutanud stiili

See artikkel räägib..

ehk siis ilma koolonita ja horisontaalse kriipsuga. Peep 22. september 2005, kell 06.25 (UTC)

Mina olen alati kasutanud niisugust stiili, kus on üks lause ja punkti lõpus ei ole ning lause osi eraldab semikoolon. Horisontaalne kriips peab kindlasti olema ja kursiiv peab kindlasti olema. Arvan, et teisi asju ei pea tingimata ühtlustama. Andres 22. september 2005, kell 06.42 (UTC)

Jah, sõnastus pole tähtis, kuid erinevates artiklites erinevad vormingud hakkavad häirima. Minu arust pole horisontaalkriipsu vaja, selle teksti teeb eraldatavaks ka koolon (tabuleerimine). Peep 22. september 2005, kell 07.38 (UTC)

Pooldan senist vormistust horisontaalkriipsuga. Just see kui lause on vasakust servast eemal mõjub inetult. Siim 22. september 2005, kell 07.44 (UTC)

Nõus Siimuga. Ka minu meelest pole koolonit tarvis (ei pannud seda ennist tähele). Andres 22. september 2005, kell 08.29 (UTC)

Kirjutame ta siis reeglitesse kah. Kas selline sõnastus sobiks: Täpsustus artikli päises peab olema kursiivis, rida allpool on horisontaalkriips. Lause peab algama lehekülje vasakust servast. Täpsustus jaotatakse kaheks lauseks, mida eraldab semikoolon. Näide: See artikkel on Maa atmosfäärist; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Atmosfäär (täpsustus).

Maitseasi, aga mina nõuaksin tolle rea alguses koolonit - Ahsoous

Koolonit ei poolda. Arvan, et punkti peaks lõpust ära jätma, kuigi ma ei oska seda põhjendada. Andres 8. veebruar 2006, kell 09.25 (UTC)

Malli "Täienda" vajalikkus

Viimasel ajal on mul tekkinud arvamus, et seda malli pole vaja. On ju selge, et kõiki Vikipeedia artikleid saab täiendada ja väga lühikeste artiklite puhul saab ju ka lugeja aru, et seda tuleb täiendada. Milleks me seda siis kasutame? Varem ma lisasin selle malli peaaegu kõigile artiklitele, kuid nüüd vaatan, et nad näevad ilma selleta palju kenamad välja. Oleks see mall siis artikli lõpus, enne kategooriaid, aga ei, tihtipeale pannakse ta kuskile artikli keskele, näiteks enne välislinke. See aga rikub artikli välimuse täiesti ära, juurde ei anna aga midagi. Äkki loobuks tast üldse. Siim 22. september 2005, kell 21.01 (UTC)

Mina olen selle poolt, et asendada see mall kategoriseeritud "nupukeste" süsteemiga, kas siis selle või mingi muu nime all. Siis täidab ta ka mingit praktilist funktsiooni (aitab mingi ala kohta lühikesi artikleid üles leida). Peep 22. september 2005, kell 21.03 (UTC)

On meil seda nupukeste süsteemi üldse vaja? Eesti Vikipeedia on palju väiksem kui näiteks inglise Vikipeedia ja see mis seal on ehk õigustatud ei pruugi seda olla siin. Ma kujutan täiesti ette, et inglise vikis on palju inimesi, kellel "käed värisevad" suurest kaasalöömisihast, aga ei oska kuskilt kinni hakata. Sellised to do kategooriad on siis neile nagu kont koerale, aga meil keskendutakse pigem uute artiklite kirjutamisele või siis nende hädapärasele toimetamisele. Mall "toimeta" on ju kategoriseeritud, aga kas keegi otsib selle abil artikleid, et saaks ometi midagi toimetada :) Pigem on nii, et võta suvaline artikkel lahti ja üsna suure kindlusega vajab ta nii toimetamist kui ka täiendamist. Aga ma ei ole ka otseselt kategoriseeritud temaatiliste nupukeste süsteemi vastu. Siis tuleb aga selgeks teha, mis asi see nupuke on. Siim 22. september 2005, kell 21.24 (UTC)

Muidugi on vaja. See, et praegu keegi ei kasutaks, ei tähenda, et me ei peaks ette mõtlema ja kasutusvõimalust tekitama.

Nupuke võiks siis olla artikkel, kus on ära toodud ainult definitsioon, kuid mitte rohkem informatsiooni. Peep 22. september 2005, kell 22.10 (UTC)

"täienda" mallile on minu arust vajadust, iseasi kus läheb see piir millal seda lisada. On artikleid mille sisuks piisab 5 rida. Selle malli kasutamine on lihtsalt käest läinud, ja arvan üks põhjus on malli tekstis, millest võib nii aru saada nagu Siim eespool kirjeldas. Täpsem tekst, mõttele vastav oleks midagi stiilis: "Selles artiklis on käsitletud vaid osa sellest artikli objektist ...".

"täienda" mall peaks indikeerima et artikkel ei kata kõike mida vastavas artiklis peaks (minimaalselt) kajastama. näiteks sportlase puhul piisaks artikliks: nimi, spordiala ja suuremad saavutused. Riigi puhul aga ei piisa kui öelda mis mandril ta on ja mis on riigi pealinn, juttu peaks olema nii geograafiast, riigikorrast, ühiskonnast, ajaloost, haldusjaotusest jne. kas või minimaalselt ja kui neid puudub siis "täienda" mall näitab lugejale et kõike ei ole kaetud.

enne välislinke panemine ei ole artikli keskel, lihtsalt artiklis puudub nii palju sisu et tekib mulje et see on keskel kui see mall on pandud enne viimast artikli osa.

Valdkondade järgi rühmitamine ja kategooriatesse lisamine ei teeks paha, kui keegi viitsib sellega jännata selle asemel et mujale sisu kirjutada ja teine eeldus on see et valdkonna kategooriate struktuurist on ka mingi selgus olemas, sest praeguse 4050+ artikli, milles see mall on kasutusel grupeerimisel peaks mingi loogika selge olema enne kui neid kategooriatesse hakata panema (näide mingi riigi sportlane: 3 täienda malli: riigi, sportlaste, spordiala täienda mallid?) --TarmoK 23. september 2005, kell 06.42 (UTC)

Minu meelest on nüüd kokku lepitud, et "Täienda" pannakse pärast välislinke.

Mina kasutan "Täienda" siis, kui artikkel ei ole otseselt pooleli, aga saaksin sinna hõlpsasti juurde kirjutada, kui mul oleks aega, huvi ja viitsimist. Sellepärast leiangi, et artikkel on ebatäielik. Andres 23. september 2005, kell 07.20 (UTC)

Loendid

Loendi päises olev seletus peaks olema kursiivis ja välja nägema järgmine: "Siin on loetletud Eesti kirjanikke." või "Siin on loetletud füüsika mõisteid." Siim 8. veebruar 2006, kell 09.05 (UTC)

Ma olen kasutanud stiili See artikkel loetleb Eesti kirjanikke., kusjuures selle lause ees on koolon (liigendamine paremale). Seda stiili ma pooldangi. Tegelikult peakski siin artiklis tegema loendite kohta alaosa, reeglite ja/või stiilijuhendiga. Teemadeks loendi artikli nimetamine, kategooriad, alaosadesse jaotamine, mallid, jne. Peep 8. mai 2006, kell 15.55 (UTC)

Loendid on midagi artikli ja mitteartikli vahepealset. Arvan, et kindlam oleks öelda "lehekülg". Teiseks, mitte lehekülg ei loetle, vaid need, kes lehekülje on kirjutanud. Kolmandaks, mitmed vikipedistid (sealhulgas ka mina) ei poolda paremale liigendamist. Seda on kunagi arutatud, Siim on arutelu tulemuse kirja pannud. Muidugi võib asja uuesti üles võtta. Andres 8. mai 2006, kell 16.12 (UTC)

Nimi

See artikkel võiks olla nime all Vikipeedia:Reeglid, nii et ei ole kordamist (sama pakkusin välja ka Vikipeedia:Vikipeedia tutvustus all). Peep 8. mai 2006, kell 15.56 (UTC)

Linkimine

Mõtlesin, et võiks arutada veidi linkimise võimalike reeglite üle:

Üldjuhul tuleks artiklis linkida märksõnu, mille kohta on artikkel plaanis ning mis on kajastatava teemaga sisuliselt seotud. Näiteks kui biograafiaartiklis on lause: "Ta kasvas üles kolmekorruselises majas" siis ei ole mõtet linkida sõnu kasv ja maja. Samas oleks mõtet sõna maja linkida näiteks arhitektuuriartiklist.

Termin tuleks linkida artiklis üldjuhul üks kord (st. korduvaid sama termini esinemisi enam lingiks ei vormistata). Erandiks on pikemad artiklid.

Üldjuhul tuleks linkida mõiste, mitte sõna. Nt tantra-jooga tuleks linkida tantra-jooga mitte eraldi tantra ja jooga. Eriti kehtib see reegel liitsõnade puhul, mida peaaegu kunagi ei tohiks linkda kahe mõistena.

Tuleks vältida ülelinkimist, sest liiga tihedalt lingitud teksti on raske lugeda.

Erandiks eelnevate reeglitele on loetelude leheküljed, mille eesmärk ongi hulga linkide koondamine.

--Boy 21. detsember 2006, kell 23:58 (UTC)

selle ülelinkimise koha pealt ütleks, et tuntavalt parem on teksti lugeda siis, kui lingid ei ole alla joonitud. Ja see kas linkida nimetust üks kord või rohkem... kasutaja seisukohast tuleks leida miski kuldne kesktee, sest ega kuskilt mujalt, kui mitte sõna (termini) enda juurest lingi üles otsimine võib olla, et suht aeganõudev ja tülikas. - Ahsoous 22. detsember 2006, kell 06:36 (UTC)

Nõus Ahsoousega.

Lisaksin veel, et linkimisel tuleks mõelda sellele, millisest artiklist saaks lugeja lisainformatsiooni. Ei piisa sellest, kui linkida need sõnad, mis tekstis esinevad. Andres 22. detsember 2006, kell 08:50 (UTC)

Kursiiv ja bold

Võiks ühtlustada ka seda kuidas kasutatakse kursiivi ja boldi

Kursiiv: võõrkeelne termini nimetus, tsitaat (kui ei kasutata sobivat malli)

Bold: artikli termin või selle sünonüüm (erandkorras väga oluline või rõhutamist vajav mõiste)

--Boy 22. detsember 2006, kell 00:01 (UTC)

ma siin korra kuskil miskil puhul mainisin, et mulle on jäänud mulje, et hääldusmärgid tuleks kirjutada kursiivis (Andresele see ei meeldind), aga ajapikku on mul tekkinud nende puhul üha suurem tahtmine need siiski kaldu viia. - Ahsoous 22. detsember 2006, kell 06:41 (UTC)

Mulle ei meeldi häälduse kursiivis kirjutamine sellepärast, et ühest küljest võib see jätta mulje, nagu oleks tegu võõrkeelse kirjaviisiga, ja teiseks sellepärast, et see dubleerib nurksulge, mis on traditsiooniline häälduse tähis.

Minu meelest peaks tsitaat olema kursiivis ainult juhul, kui jutumärke ei kasutata (näiteks Piibli tsiteerimisel).

Rasvases kirjas tuleks üldjuhul kirjutada defineeritav mõiste ja selle aktsepteeritavad sünonüümid, samuti terminid, mille kohta eraldi artiklit ei ole ja mille juurest suunatakse antud artikli juurde. Andres 22. detsember 2006, kell 08:54 (UTC)

"Vaata ka" kasutamine

Teen ettepaneku muuta artikliosa "Vaata ka" kohta käivat reeglit.
Vikipeedia artiklid, mis on teemaga seotud, kuid millele põhitekstis ei ole viidatud, võib koondada alajaotuse "Vaata ka" alla.

Minu poolt välja pakutav varjant oleks:
Vikipeedia artiklid, mis on teemaga seotud, kuid millele põhitekstis ei ole viidatud või mis kannavad endas artikli olulisemaid märksõnu ja mis võivad olla artiklist (näiteks artikli pikkuse tõttu) raskesti leitavad, koondada alajaotuse "Vaata ka" alla.

Selline oleks minu varjant. Vajadusel võib aga lisada ka "Vaata ka" linkide arvu, mida ei ole soovituslik ületada (välja arvatud ehk eriti pikkade ja laiahaardeliste artiklite puhul).

iffcool 7. jaanuar 2007, kell 22:59 (UTC)

Pooldan põhimõtteliselt seda muudatust. Arvan aga, et asi pole mitte märksõnade olulisuses, vaid selles, et milliseid artikleid tuleks antud artikli paremaks mõistmiseks täiendavalt lugeda.

Arvan, et linkide arvu pole tarvis täpsustada. Andres 7. jaanuar 2007, kell 23:53 (UTC)

Põhimõtteliselt olen nõus - st ma kindlasti ei keelaks artiklis toodud mõistete dubleerimist vaata ka all, kui see on selguse/parema ülevaate saamise eesmärgil mõistlik. Mõneti on ka igasugused "grupimallid" nt. "Harju maakonna külad" või "Eesti maakonnad" vms, mis lisatakse teatud tüüpi artiklitele samuti "vaata ka" funktsiooni täitvad lehekülje elemendid. Kui paljude sama teema artiklite "Vaata ka" jaotuste alla hakata paigutama selliseid "põhimõisteid" eelistaksin pigem grupimalli loomist.--Boy 8. jaanuar 2007, kell 00:08 (UTC)

Minu meelest on grupimallil teistsugune otstarve: tema ülesanne on hõlbustada paralleelse sisuga artikliteni jõudmist. "Vaata ka" rubriigis on aga lingid artiklitele, mida on teema täielikumaks mõistmiseks soovitatav lugeda. Andres 8. jaanuar 2007, kell 21:00 (UTC)

Äkki oleks siis veidi parem sõnastus:

Vikipeedia artiklid, mis on teemaga seotud ja/või millest võib abi olla antud artikli mõistmisel, kuid millele põhitekstis ei ole viidatud või mis võivad olla artiklist (näiteks artikli pikkuse tõttu) raskesti leitavad, koondada alajaotuse "Vaata ka" alla. iffcool 8. jaanuar 2007, kell 13:18 (UTC)

mis on teemaga seotud ja/või millest võib abi olla antud artikli mõistmisel

Soovitaksin selle asemel sellist sõnastust:

mida on artikli teema paremaks mõistmiseks soovitatav lugeda

Andres 8. jaanuar 2007, kell 21:00 (UTC)

Asendasin teksti: Vikipeedia artiklid, mis on teemaga seotud, kuid millele põhitekstis ei ole viidatud, võib koondada alajaotuse "Vaata ka" alla.

Tekstiga: Vikipeedia artiklid, mida on artikli teema paremaks mõistmiseks soovitatav lugeda, kuid millele põhitekstis ei ole viidatud või mis võivad olla artiklist (näiteks artikli pikkuse tõttu) raskesti leitavad, koondada alajaotuse "Vaata ka" alla.

iffcool 9. jaanuar 2007, kell 18:44 (UTC)

Viitamine viitamise juhendile

Kui inimene soovib leida infot kuidas kasutada viitamist artiklis, siis ainuke koht kust ta viitamise juurde jõuab on vikipeedia kategooria kaudu. Kas ei peaks lisama viided reeglite leheküljele? St artikli koostamist ja kujundamist puudutavad reeglid kokku korjata , et oleks kergem üles leida. Joel 23. august 2007, kell 12:26 (UTC)

Artikli siseviited

"Artikli siseviited" on arusaamatu väljend. Andres 23. september 2007, kell 21:44 (UTC)

Ja ettepanekud tuleks kõigepealt arutusele panna. Andres 23. september 2007, kell 21:45 (UTC)

Galerii

Mõnede artiklite puhul on kasutatud galeriid. Esialgu leidsin ainult Valaste juga. Tean, et neid on veel. Millisesse artikli osasse tuleks galerii panna, ei ole reeglites määratud. Panin näiteks artiklisse harilik rästik galerii enne vaata ka rubriiki. Jaan513 26. märts 2008, kell 12:31 (UTC)

mina olen pannud enamvähem artikli lõppu. Aga ilmselt sobiks panna kõige lõppu.--Hendrix 26. märts 2008, kell 12:39 (UTC)

Too mõni näide siia. Ma ise arvasin ka, et äkki vahetult enne kategooriaid ja teisi keeli, mis tähendabki artikli sisulise osa lõppu. Jaan513 26. märts 2008, kell 12:43 (UTC)

ma olen seda galeriid palju kasutanud, aga pole paraku päris kindel, kas ma ikka olen alati päris lõppu pannud. Sellest ka see "enamvähem". Kui võtaks ühise otsuse vastu, käiksin omapoolsed galeriid üle ja teeksin parandused.--Hendrix 26. märts 2008, kell 12:48 (UTC)

Niisiis, teen ettepaneku panna kõik galeriid pärast välislinke ja enne kategooriaid. Enne ühise otsuse vastuvõtmist olemasolevates artiklites midagi muutma ei ole tarvis hakata. Kui on teisi ettepanekuid, siis kirjutage :) Jaan513 26. märts 2008, kell 12:55 (UTC)

Ise olen "Galeriid" kasutanud enne "Vaata ka" vms. osa. Näidetena tooksin välja artiklid: Suur Hiina müür, Arne Ader, Kaupo Kikkas, Montbrison ja Albrecht Altdorfer. Kasutanud olen toda seal, kuna pean seda kohta paremaks, kui päris artikli lõppu. Samas ei ole ma päris kindel, kas ühtseid reegleid ongi vaja – võib ju lähtuda iga artikli enda ülesehitusest ja selle järgi Galeriid sobivamasse kohta paigutada. iffcool 26. märts 2008, kell 13:06 (UTC)

Enne "vaata ka" rubriiki on teine variant. Kolmas variant on lahtiseks jätta, aga reeglitesse võiks siis kirjutada, et asukoht jäetud lahtiseks. Või siis jätta osaliselt lahtiseks kahe võimalusega: kas enne "vaata ka" rubriiki või päris lõppu, enne kategooriaid. Jaan513 26. märts 2008, kell 13:10 (UTC)

tundub, et mina olen pannud nagu jumal juhatab. Aga praegu üle vaadates meeldib rohkem, kui on artikli sisulise teksti lõpus. St., et enne "vaata ka" ja "viited" ja "lingid". Muhu Katariina kirik, Sangaste loss--Hendrix 26. märts 2008, kell 13:23 (UTC)

Vaatasi ka erinevaid galeriidega artikleid, kuid mulle meeldib kui pildid on kohe teksti lõppus. Onju pildid antud teksti jätkuks ja täienduseks.Akra 26. märts 2008, kell 13:31 (UTC)