Vastse-Koiola mõis

Allikas: Vikipeedia

Vastse-Koiola mõis (saksa keeles Neu-Kirrumpäh-Koiküll) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Krüdeneri perekonna aadli- ja parunivapp

Varasemal ajal kuulus see Vana-Koiola riigimõisa koosseisu. Mõis rajati sinna 1744. ja 1751. aasta vahel.[1] Keiser Paul I doneeris 1800. aastal kümne adramaalise valduse Anna von Brandtile (sündinud von Kruse) (1732−1815); nii eraldati Vastse-Koiola iseseisvaks rüütlimõisaks. 1814. aastal omandas selle Georg von Campioni (u 1757−?) ja seejärel Johann Georg Friedrich Edler von Emme (1762−1839), kes selle 1834. aastal ära pantis. Pandivaldajad olid järgemööda perekond Löwenwolde, Roth, Schiemann, Wilcken ja Krüdener. Viimased said mõisa 1843. aastal päriseks ja olid mõisaomanikud XIX sajandi lõpuni.[2] 19011902 kuulus mõis Riia kaupmehele Robert Braunile (suri 1908), seejärel 1908. aastani Markovitele ja 1908−1912 parun Edgar Otto von Krüdenerile (1876−1964). Viimane omanik oli Alexander von Sivers (1843−1926), kellelt see 1919. aastal võõrandati.[3]

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Häärber on hävinud; ilmselt oli see puithoone. Kõrvalhooneid oli arvukalt: neist olulisemad olid valitsejamaja, ait, ait-kuivati, laudad. Park oli stiililt vabakujuline ja see oli võrdlemisi suur.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vastse-Koiola mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 26.01.2016)
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 243-244 [1].
  3. Rahvusarhiivi Kinnistute register. Nr 72. Vastse-Koiola mõis [2].
  4. ERA.T, f. 76, n. 1, s. 3141, L 43-44 [3].

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 243-244 [4].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]