Tatjana Stepaništševa

Allikas: Vikipeedia

Tatjana Stepaništševa (sündinud 5. juuli 1973) on filoloog, Eesti kirjandusteadlane. On avaldanud teadustöid Johannes Aaviku ja Jaan Krossi kohta.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas Tartu Ülikooli vene ja slaavi filoloogia osakonna 1995. aastal. 1997. aastal sai magister artiumi kraadi (lõputöö " žukovski hilised ballaadid", Ljubov Kisseljova juhtimisel). 2002. aastal kaitses doktoritööd "V. Žukovski loominguline strateegia ja poeetika (1800. aastad — 1820. aastate algus)", mis oli ka kirjutatud Ljubov Kisseljova juhtimisel.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Töötab Tartu Ülikooli vene kirjanduse õppetoolis alates 1997. aastast, esmalt vanemlaborandina, aastatel 1998–2000 oli teadur ning alates 2000. aastast lektorina.

Aastast 2021 juhib Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi slavistika osakonda. Ta on pidanud loenguid ka Kielis, Lyonis ja Milanos.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Põhilised uurimisvaldkonnad: vene kirjanduse XIX sajandi ajalugu ja poeetika; vene kirjanduse "hiilgeaja" poeesia; Vassili Žukovski ja Pjotr Vjazemski loomingud.

Teadussarja "Humaniora: Litterae Russicae" toimetuskolleegiumi liige, teadussarja "Acta Slavica Estonica" rahvusvahelise toimetuskolleegiumi liige.

Osales teadusprojektides:

  • Eestimaa esitlus 19.–21.saj. võõrkeelsetes reisijuhtides: retoorika ja ideoloogia (2007–2008)
  • Vene impeeriumi läänepoolsete ääremaade „ideoloogiline geograafia” kirjanduses (2009–2012)
  • Vene kirjanduse retseptioon Eestis 20 saj: tõlgendus- ja tõlkepoeetika (2009–2014)
  • Vene kirjanduskaanoni kujunemine (2010–2013)
  • Tõlkeideoloogia ja ideoloogia tõlkimine: kultuuridünaamika mehhanismid Eestis vene ja nõukogude võimu tingimustes 19.–20. sajandil (2015–2020)[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vene kirjanduse tõlkideideoloogia erinumber. Num. 25. 2020. lk. 27—49. (=Studia Humaniora Estonica. Methis.) DOI: 10.7592/methis.v20i25.16566

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]