Vasarhai

Allikas: Vikipeedia
Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)

Vasarhai (Sphyrna) on perekond vasarhailaste sugukonnast.

Taksonoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonna esmakirjeldaja on Constantine Samuel Rafinesque-Schmaltz (1810).

Elupaigad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vasarhaid elavad soojades vetes rannikul ja mandrilaval.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vasarhaide pikkus on 2...6 m.

Kõigil liikidel on kummalgi pool pead eend, mistõttu neil loomadel on lamedaks löödud peaga vasara kuju. Silmad ja sõõrmed paiknevad nende kehaosade otstel.

Suu on neil suhteliselt väike.

Füsioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varem arvati, et vasarhaide vasarakujuline pea toimib nagu tiib, mis aitab täpselt manööverdada ning teha järske pöördeid tasakaalu kaotamata. Nüüd on aga leitud, et pöördeid õigesti teha võimaldab neil selgroog. Arvatakse ka, et pea kuju aitab kaasa elektrolokatsioonile, sest nii saavad elektroretseptorid asetseda üksteisest kaugel. Nad suudavad registreerida elektrisignaali, mille pinge on pool miljardiku volti. Samuti on vasarhaidel peakuju tõttu suurem ninaõõs, mille tõttu on nende lõhnatundlikkus kümme korda suurem kui tavalistel haidel.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vasarhaid söövad kalu, sealhulgas raisid ja haisid, peajalgseid ja vähilisi.

Nad toituvad suure osa ajast merepõhjas.

Käitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päeval kogunevad vasarhaid parvedesse, mis võivad olla rohkem kui sajapealised.

Õhtul peavad nad üksinda jahti.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonnas on 9 liiki:

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]