Väiketsiitsitaja
| Väiketsiitsitaja | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Emberiza pusilla Pallas, 1776 |
Väiketsiitsitaja (Emberiza pusilla) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast.
Sisukord |
Levila [muuda]
Väiketsiitsitaja on levinud Soome idaosast läbi Põhja-Siberi kuni Vaikse ookeanini. Ta talvitub Kagu-Aasias. Pesitsusaladele saabub mais, lahkub septembris-oktoobris.
Eestis on ta eksikülaline.
Välimus [muuda]
Linnu üldpikkus on 12–14 cm. Kõigis sulestikes on tunnuslik hele silmarõngas. Kutsehüüd on teravakõlaline tsik, mis on põhjatsiitsitaja kutsehüüuga väga sarnane.
Elupaik ja pesitsemine [muuda]
Ta asustab põõsassoid ja põõsasniite, hõredaid kuuse- ja kasemetsi, rabasid, järvede ja jõgede kaldapõõsastikke. [1]
Pesa ehitab lind maapinnale. Kurnas on 4–6 muna, mida hautakse 11–12 päeva. Pojad väljuvad pesast ühe nädala vanustena ja lennuvõime saavutavad umbes kahe nädala vanuselt. Vanalinnud hoolitsevad poegade eest veel 1–2 nädalat. Pesitseb kaks korda aastas.
Viited [muuda]
- ↑ Jonsson, L. (2000). Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 534.