Väike-Lähtru mõis

Väike-Lähtru mõis (saksa keeles Klein-Lechtigall) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal^[1]. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Väike-Lähtru mõis oli aastatel 1530-1542 toomhärra Henrick Uexkülli prebend, arvatavasti koos Suure-Lähtruga. Aastatel 1542-1553 oli Väike-Lähtru toomhärra Friedrich von Ampteni prebend, 1553. aastal toomhärra Hendricus Wrangelli prebend^[2].

1592. aastal pantis Rootsi kuningas Johan III Väike-Lähtru ja Kaseka/Kaasiku külad Franz von Treidenile 1 000 taalri ehk kolme vangistatud vene bojaari eest ja 1594. aastal lisas Rootsi kuningas Sigismund III Vasa neile Jerckfer/Järkvere küla ja Rodialli veski (8 adramaad). 1600. aastal panditi maavaldus välja Treydeni langule meeskohtunik Wolter Uexküllile, kes ostis selle Treydeni pärijailt välja 1613. aastal ja loovutas 30.10.1623 oma sugulasele Jürgen von Aderkasele 725 taalri eest.

1624. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Norrköpingi õiguse järgi kõik need külad ja Paslepa Noarootsis ning mõisad Soomes Jürgen Aderkasele. 20.06.1627 ostis rittmeister Jürgen Aderkas, Wolter Uexküllilt külad Lähtrus, Kaasikul ja Jerferres välja 3 500 taalri eest. Jürgen Aderkas langes ise Leipzigi juures Breitenfeldi lahingus, Kolmekümneaastases sõjas. Temalt konfirmeeriti mõis vend Ernst Aderkasele 15.07.1635, kes langes ka lahingus. Seejärel tema emale Dorothe von Sackenile (surn. 1667) eluajaks, peale teda võisid tema tütred pidada Väike-Lähtru mõisa kaasavarana. Tema tütar Anna Dorothea abiellus 1641 Reinhold von Ungerniga ja (alates 1653 parun Ungern-Sternberg), mõis läks talle üle 1661. aastal ja Rootsi kuningas Karl XI kinnitas Väike-Lähtru mõisa 11.10.1680 talle ja ta poegadele. Mõis redutseeriti, kuid jäeti 1686. aasta reduktsioonikomisjoni otsusega rendile Reinhold von Ungern-Sternbergi poegadele - Jürgen Reinhold von Ungern-Sternberg ja Fabian Ernst von Ungern-Sternbergile.

Jürgen Reinhold von Ungern-Sternbergi (surn. 1723) järel valdas Väike-Lähtru mõisa tema venna Fabian Ernsti naine Elisabeth von Oerthen (surn. 1747), samuti lähisugulased. 1739. aastast valdas mõisa Jürgen Reinholdi pojapoeg Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774),, kelle pärijad on lesk Helene Gertrud Elisabeth von Rosen ja kaks poega, kellest Wolmar Johann von Ungern-Sternberg sai 1774. aastal Väike-Lähtru mõisa, mida ta oli rentinud isa käest juba alates 1769. aastast. Wolmar Johanni surma järel oli mõisa pärija, Carl Ludvig Ferdinand von Ungern-Sternberg (1766–1834), ja seejärel 1834. aastast tema poeg Franz Friedrich Eugen von Ungern-Sternberg (1797–1869).

1868. aastal müüdi mõis avalikul müügil, Koeru pastorile Heinrich Ferdinand Hoffmannile, kes 1879. aastal müüs mõisa kindralleitnant Karl Anton von Maydellile (1816−1885), kes müüs mõisa 1881. aastal Helene von Rosenile (sünd von Ruckteschell). 1887. aastal ostis mõisa Karl Christoph Friedrich von Lueder ja 1909. aastal omandas Väike-Lähtru, Palivere (4377 tessatiini) ning talumaatükid Paemurro (40 tessatiini) ja Raja (40 tessatiini) Suure-Lähtrust Woldemar von Hunnius.