Uno Trei

Uno Trei (26. märts 1925 Tallinn – 12. detsember 1979 Tallinn) oli eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja soomepoiss.

Ta lõpetas Tallinna 2. Gümnaasiumi 1943. aastal, Tallinna Kehakultuuri Tehnikumi 1949. aastal ja õppis Leningradis Lesgafti-nimelises Riiklikus Kehakultuuri Ülikoolis. Ta osales teises maailmasõjas aastatel 1943–1944 Soome Jätkusõjas ja 1944 Tartu rindel.

Trei alustas sportimist Graniidi tänava poisteklubi juhina, tõusis esile sprinterina, võitis Eesti meistrivõistlustel 1943. aastal 200 m jooksus pronks- ning 1947. aastal 100 m jooksus hõbemedali ja jagas tulemusega 11,0 NSVL-i edetabelis 10. kohta. Ta tuli 1946. aastal Dünamo meeskonna koosseisus 4 x 100 m ja 800 m + 400 m + 200 m + 100 m teatejooksudes Eesti meistriks. 1947. aastal haigestus ta lastehalvatusse ega saanud sportlasena edasi tegutseda.

Trei oli Tallinna Laste ja Noorte Spordikoolis ning Tööjõureservides treener, Tööstuskooli nr 1 kehalise kasvatuse instruktor, aastatel 1963–1965 Eesti NSV Spordikomitees kergejõustiku vanemtreener ja 1966–1979 Kalevi staadioni direktor. Ta tegutses kergejõustikukohtunikuna (1961 üleliiduline kategooria, 1971 aukohtunik), kuulus Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi, treenerite nõukokku ja kohtunikekogu juhatusse.

Tema õpilaste hulgas olid Ülo Raudsepp, Alma Kullerkupp, Enno Karrisoo.