Umbriel

Allikas: Vikipeedia
Umbriel

Umbriel on Uraani looduslik kaaslane.

Umbrieli läbimõõt on 1170 km,[1] millega ta on Uraani kaaslaste seas suuruselt kolmandal kohal. Tema orbiit asub Uraanist 265 980 km kaugusel [1] ning jääb täielikult planeedi magnetosfääri piiridesse.[2] Umbrieli mass on 1,27×1021 kg [1] ja tihedus 1,39 g/m3.[3]

Umbrieli avastas William Lassell 24. oktoobril 1851. aastal koos Arieliga.[4] Kaaslane on oma nime saanud Alexander Pope'i (1688–1744) poeemi "The Rape of the Lock" ühe tegelaskuju nime järgi.[5]

Umbrieli on kosmosesondi Voyager 2 abil uuritud 1986. aasta jaanuaris, kui sond jõudis ca 325 000 km kaugusele kaaslasest.[6] Umbrielist tehtud fotod katsid umbes 40% selle pinnast, kuid piisava resolutsiooniga fotosid jätkus vaid 20% ulatuses kuu pinna geoloogiliseks kaardistamiseks.[7]

Umbrieli pind on Uraani kaaslaste hulgas kõige tumedam, tema albeedo on 0,21 (nt Arielil on see 0,39).[8] Umbrieli tihedus viitab sellele, et kaaslane koosneb umbes 60% ulatuses jääst ning 40% ulatuses tihedamast koostisosast,[9] milleks võivad olla kivimid ja süsinikuühendid koos raskete orgaaniliste ühenditega.[10] Jää olemasolu on toetanud infrapunakiirguse spektroskoopilised vaatlused, mille abil on märgatud kuu pinnal veest moodustunud jääkristalle. Peale jää on kuu pinnalt leitud jälgi ka süsinikdioksiidist, mille päritolu pole teada.[11]

Umbrieli pinda katavad paljud kokkupõrke kraatrid, mille koguarvult jääb ta alla ainult Oberonile. Kraatrite läbimõõdud varieeruvad mõnest kilomeetrist kuni 210 kilomeetrini.[7]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Umbriel". nineplanets.org. Kasutatud 12.08.2011. (inglise)
  2. Ness, N. F.; Acuna, Mario H.; Behannon, Kenneth W.; et al. (1986). "Magnetic Fields at Uranus". Science 233 (4759): 85–89. PMID 17812894. 
  3. Jacobson, R. A.; Campbell, J.K.; Taylor, A.H. and Synnott, S.P. (1992). "The masses of Uranus and its major satellites from Voyager tracking data and Earth based Uranian satellite data". The Astronomical Journal 103 (6): 2068–78. 
  4. Lassell, W. (1851). "On the interior satellites of Uranus". Monthly Notices of the Royal Astronomical Society 12: 15–17. 
  5. Kuiper, G. P. (1949). "The Fifth Satellite of Uranus". Publications of the Astronomical Society of the Pacific 61 (360): 129. 
  6. Stone, E. C. (1987). "The Voyager 2 Encounter With Uranus". Journal of Geophysical Research 92 (A13): 14,873–76. 
  7. 7,0 7,1 Plescia, J. B. (1987). "Cratering history of the Uranian satellites: Umbriel, Titania and Oberon". Journal of Geophysical Research 92 (A13): 14918–14932. 
  8. "Planetary Satellite Physical Parameters". ssd.jpl.nasa.gov. Kasutatud 12.08.2011. (inglise)
  9. Hussmann, H.; Sohl, Frank; Spohn, Tilman (2006). "Subsurface oceans and deep interiors of medium-sized outer planet satellites and large trans-neptunian objects". Icarus]] 185 (1): 258–273. 
  10. Smith, B.A.; Soderblom, L.A.; Beebe, A.; et al. (1986). "Voyager 2 in the Uranian System: Imaging Science Results". Science 233: 97–102. 
  11. Grundy, W. M.; Young, L.A.; Spencer,J.R.; et al. (2006). "Distributions of H2O and CO2 ices on Ariel, Umbriel, Titania, and Oberon from IRTF/SpeX observations". Icarus 184 (2): 543–555. arXiv:0704.1525.