Udo Ivask

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib arhitektist, bibliofiili kohta vaata artiklit Udo-Nestor Ivask.

Udo Ivask

Udo Ivask (8. aprillil 1932 Tallinn9. oktoober 2017 Tallinn) oli eesti arhitekt ja disainer.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis aastatel 1948–1952 Tallinna Arhitektuuri ja Ehitustehnikumis, mille lõpetas arhitekt-tehnikuna, ja aastatel 1952–1958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas arhitektina.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

1958–1963 töötas ta arhitektina Eesti Projektis ja Kommunaalprojektis. Ta on projekteerinud korruselamuid, koolimaju, ühiskondlikke hooneid, büroo- ja kaupluseruume, kortereid, individuaalelamuid ning suvilaid. Kujundanud tarbekunsti- ja disaininäitusi nii Eestis kui ka mujal.

1960. aastal alustas ta pedagoogilist tegevust, andis kompositsioonitunde kunstikallakuga Tallinna 24. Keskkoolis, Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumis, Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Tallinna Kultuuriülikoolis.

1961. aastast töötas Ivask õppejõuna ERKI-s, õpetades tarbevahendite kujundamist, tehnilist konstrueerimist ja kujutavat geomeetriat tarbekunsti, ruumikujunduse ja arhitektuuri erialadel. 1968. aastal sai ta ERKI disaini kateedri dotsendiks ning juhendas arhitektuurset projekteerimist arhitektuuri erialal ja tööstustoodete projekteerimist disaini erialal. 1982–1983 töötas Ivask ERKI disaini kateedri juhataja kohusetäitjana ja 1983–1988 disaini kateedri juhatajana. 1989. aastast oli Udo Ivask TKÜ meediagraafika osakonna dotsent ning 1992. aastal läks pensionile.

2002. aastast töötas ka Eesti Kunstiakadeemia dotsent-tunniandjana.

2007. aastal valiti ta Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsendiks.

Külalisõppejõuna on Udo Ivask pidanud loenguid ka Vilniuse Kunstiakadeemias (1973), Aşgabati Kultuuriülikoolis (1982), Thbilisi Kunstiakadeemias (1984) ja Lahti Disainiinstituudis (1989).

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

1959. aastast oli Ivask Eesti Arhitektide Liidu liige ja 1989. aastast Eesti Disainerite Liidu liige. 1971–1981 oli Ivask ka Arhitektide Liidu juhatuse liikmena arhitektuuriteooria sektsiooni juhataja.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitisi[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatukujundusi[muuda | muuda lähteteksti]

Plakateid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1959 – "Estraadiorkestrite kontsert-ülevaatus". Eesti NSV Rahvaloomingu ja Metoodilise Töö Keskmaja
  • 1973 – "Eesti arhitektuuri näitus". Tallinna Kunstihoone
  • 1983 – "Anu Ivaski portselanimaal". Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1963 – Tallinna RSN TK aukiri Tallinna 46. Keskkooli hoone projekti eest
  • 1966 – Eesti NSV Ehituskomitee aukiri Vabariigi parima ehitusobjekti, Kreutzwaldi 4a elamu projekti eest
  • 1966 – NSV Liidu Rahvamajandusnäituse autoritunnistus TPI katseaparaatide disaini eest
  • 1974 – Kristjan Raua preemia (August Jakobsoni monument Pärnus, koos skulptor Jaak Soansiga)
  • 1982 – ühingu Teadus aukiri tööstuskunstialaste loengute eest
  • 1982 – Eesti Arhitektide Liidu aukiri arhitektuurialase tegevuse eest
  • 1983 – autoritunnistus tehase Mistra nõelte redutseerimismasina disaini eest
  • 1984 – autoritunnistus tehase Volta vahvliküpsetaja disaini eest
  • 1986 – NSV Liidu Rahvamajandusnäituse diplom arvutiõppe näidiskabineti disaini eest

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa oli keraamik ja portselanikunstnik Anu Ivask.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tõnis Kimmel, Mart Siilivask. "1. Tähetorn". // Tartu I. Südalinn ja Toometagune. Jalutaja teejuht. Solnessi Arhitektuurikirjastus. Tallinn 2009. Lk 28

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]