Tutt-tihane
| Tutt-tihane | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Parus cristatus Linnaeus, 1758 |
||||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||||
|
Lophophanes cristatus |
Tutt-tihane (Parus cristatus (L.), syn. Lophophanes cristatus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast. Tutt-tihase iseloomulikem tunnus on teravatipuline musta-valgekirju tutt. Ta toitub aasta läbi peamiselt putukatest.[2]
Tutt-tihase rahvapäraseid nimetused on tutiga tihane, tutt-tihalane ja metsatihane.[3]
Sisukord |
[redigeeri] Levila
Tutt-tihane on levinud Euroopas Pürenee poolsaarest kuni Uuraliteni. Tutt-tihane on paigalind. Eesti mandriosas on tutt-tihane tavaline haudelind, kuid saartel puudub. Tema pesitsusaegset arvukust on hinnatud 80 000 - 140 000 paarile, talvist arvukust 200 000 - 300 000 isendile. [4]
[redigeeri] Elupaik
Tutt-tihane elutseb okasmetsades, eelistades männikuid. Eestis on tutt-tihane erinevat tüüpi männimetsadele omane lind. Kuusemetsi asustab ta harvemini.[2]
[redigeeri] Pesitsemine
Tutt-tihane ehitab pesa enamasti puuõõnsusse, kasutades sageli väike-kirjurähni, põhjatihase ja ka teiste tihaste vanu pesakoopaid. Ta rajab pesa ka oksaaukudesse ja puulõhedesse ning kasutab metsa ülesseatud pesakaste. Täiskurnas on 4-7, väga harva 8 valget roostepruunide pisilaikudega muna. Haudevältus 13-17 päeva. Pojad on pesahoidjad, nad väljuvad pesast kahe- kuni kolmenädalastena ning seejärel püsivad pesitsuskoha läheduses.[2]
[redigeeri] Viited
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tutt-tihane |
- ↑ BirdLife International (2004). Parus cristatus. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Välja otsitud 12 May 2006.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Rootsmäe, L., Veroman, H. Eesti laululinnud, Tallinn Valgus, 1974.
- ↑ Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles. Eesti Raamat, Tallinn, 1969.
- ↑ Hirundo 1:2009
