Tupolev Tu-160
| Tupolev Tu-160 | |
|---|---|
 |
|
| Tüüp | Strateegiline pommitaja |
| Tootjad | Tupolev |
| Disainer | Valentin Bliznjuk |
| Esmalend | 18. detsember 1981 |
| Võeti kasutusele | 1987, ametlikult 2005 |
| Staatus | kasutuses |
| Põhikasutajad | Venemaa NSV Liit, Ukraina (endised) |
| Tootmisaastad | 1984–2008 |
| Kogus | 35 (sh 8 katselennukit) |
| Ühe maksumus | 6–7½ miljardit Vene rubla |
Tu-160 (NATO koodnimega „Blackjack“) oli Nõukogude Liidu ja on Venemaa strateegiline kaugmaa pommitaja.
Praegu on see suurim ülehelikiirusel lendav ja suurim lennu ajal muutuva tiivanoolsusega lennuk. Tu-160 on Tupolevi projekteerimisbüroos loodud kõigi aegade raskeim sõjalennuk.
Kontseptsioonilt on Tu-160 1974 esmalennu teinud USA pommituslennuki B-1B analoog, kuid teostatud suuremas mõõtkavas. Tu-160 järelpõlemisega turboventilaatormootorid NK-321 arendavad suurimat võimsust kui iialgi senini ehitatud sõjalennuki mootorid. Kütusesäästlikkuse poolest pole NK-321 eesrindlik.
Tu-160 esimese prototüübi katselend toimus 18. detsembril 1981 Moskva oblastis Ramenskoje lennujaamas. Lennuk läks seeriatootmisse 1984 ja esimene lennuk valmis sama aasta 10. oktoobril. Kuid sõjaväe käsutusse võeti esimesed Tu-160-d alles 1987. aasta aprillis.
Tehnilised andmed [muuda]
Tu-160 on 54,1 m pikk ja 13,1 m kõrge. Tema tiibade siruulatus on tiibade kaldenurga 20° korral 35,6 m ja 65° korral 55,7 m. Tiibade pindala on 232 m².
Lennuki meeskond koosneb 4 inimesest.
Lennuki tühimass on 110 t, täismass 267,6 t ja maksimaalne stardimass 275 t. Tal on 4 lennukimootorit, millest igaühe veojõud on kuni 180 kN, aga forsseerimise korral kuni 250 kN.
Lennuki kiirus kõige kütusesäästlikuma režiimi korral on 917 km/h (0,77 M), aga maksimaalne kiirus on 2230 km/h (1,87 M). Suurim lennukaugus on 12 300 km, lahinglennu korral 6000 km. Lend võib kesta kuni 25 h. Lennulagi on 15 km. Maksimaalne tõusu kiirus on 4,4 km/min ehk 73 m/s.
Lennuk vajab 2000 m pikkust maandumisrada ja 900 m pikkust õhkutõusurada. Stardi ajal avaldub tiivale täismassi korral rõhk 1150 kg/m², maksimaalse stardimassi korral 1185 kg/m².
Tu-160 Ukrainas [muuda]
Kokku valmistati 35 lennukit Tu-160, neist 27 NSV Liidus. 8 neist jäid katselennukiteks, ülejäänud võeti kasutusse. Nende lennukite baas asus NSV Liidu laialisaatmise ajal Ukrainas ja kõik 19 lennukit olid sel ajal baasis. Neist 8 anti ajavahemikul 5. novembrist 1999 kuni 21. veebruarini 2000 üle Venemaale, saades vastutasuks 285 miljoni USA dollari väärtuses maagaasi. 10 lennukit lõigati vanarauaks ajavahemikul 16. novembrist 1998 kuni 2. veebruarini 2001, sealjuures mõni neist lennukitest oli kogunud vähem kui 100 lennutundi. Üks lennuk anti 30. märtsil 2000 üle Poltaava kauglennundusmuuseumile ja muudeti hiljem lennuvõimetuks. Rohkem lennukeid Tu-160 Ukrainas ei ole.
