Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond

Allikas: Vikipeedia
Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond
Üliõpilane Kalev Joab mensulmõõdistamisel. Tagaplaanil juhendaja dotsent Leo Kullus. Geograafiaüliõpilaste välipraktika 1990. aasta juunis.

Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond oli Tartu Ülikooli teaduskond, mis tegeles bioloogia, geograafia ja geoloogia õpetamisega ning rahvusvahelise teadustööga. 1. jaanuaril 2008. aastal liideti teaduskond loodus- ja tehnoloogiateaduskonnaga.

Teaduskonna dekanaat asus Tartus aadressil Vanemuise 46. Botaanika ja ökoloogia instituut asub aadressil Lai 2, Botaanikaaed aadressil Lai 38/40 ja molekulaar- ja rakubioloogia instituut aadressil Riia 23.

Erialad[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna hoone Vanemuise tänaval

Bioloogia-geograafiateaduskonnas olid järgmised erialad[viide?]:

  • bioloogia:
    • bioloogia (bakalaureuseaste, magistriaste);
    • bioloogiaõpetaja (magistriaste);
    • geenitehnoloogia (bakalaureuseaste, magistriaste);
    • ökoloogia ning elustiku kaitse (bakalaureuseaste, magistriaste);
    • bioloogia ja maateaduste haridus (doktoriõpe);
    • botaanika ja ökoloogia (doktoriõpe);
    • zooloogia ja hüdrobioloogia (doktoriõpe);
  • geograafia:
    • geograafia (bakalaureuseaste ja magistriaste, doktoriõpe);
    • geograafiaõpetaja (magistriaste);
    • geoloogia (bakalaureuseaste, magistriaste, doktoriõpe).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1961 likvideeriti senine matemaatika-loodusteaduskond ja avati füüsika-matemaatika ning bioloogia-geograafiateaduskond 6 kateedriga (geograafia, geoloogia ja mineraloogia, geneetika ja darvinismi, taimefüsioloogia, taimesüstemaatika ja geobotaanika ning zooloogia).

1. septembril 1992. aastal kaotati kateedrid ja moodustati viis instituuti. Botaanika ja ökoloogia instituudi ning zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi kõik kaheksa professuuri moodustati ühisprofessuuridena TA zooloogia ja botaanika instituudiga.

Molekulaar- ja rakubioloogia instituut[muuda | muuda lähteteksti]

Professuurid:

  • geneetika
  • rakubioloogia
  • molekulaarbioloogia
  • evolutsiooniline bioloogia
  • biotehnoloogia
  • mikrobioloogia ja viroloogia
  • üld- ja mikrobiokeemia
  • taimefüsioloogia

Botaanika ja ökoloogia instituut[muuda | muuda lähteteksti]

Professuurid:

  • botaanika
  • taimeökoloogia
  • mükoloogia
  • ökofüsioloogia

Zooloogia ja hüdrobioloogia instituut[muuda | muuda lähteteksti]

Professuurid:

  • üldine zooloogia
  • erizooloogia
  • loomaökoloogia
  • hüdrobioloogia
Geograafiaosakonna ruumis

Geograafia instituut[muuda | muuda lähteteksti]

Professuurid:

  • loodusgeograafia
  • inimgeograafia
  • geoinformaatika ja kartograafia

Geoloogia instituut[muuda | muuda lähteteksti]

Professuurid:

  • geoloogia ja mineraloogia
  • rakendusgeoloogia
  • paleontoloogia ja stratigraafia

Teaduskonna allüksusteks kinnitati Botaanikaaed (kuni 1999) ja Zooloogiamuuseum (zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi koosseisus).

  • 1998. aastal muudeti ökofüsioloogia õppetool rakendusökoloogia õppetooliks.
  • 2002. aastal loodi molekulaar- ja rakubioloogia instituudi koosseisus bioinformaatika õppetool
  • 2002. aastal muudeti hüdrobioloogia õppetool ihtüoloogia ja kalanduse õppetooliks
  • 2005. aastal loodi geoloogia- ja zooloogiamuuseumi ning loodusteaduslike kogude baasil Tartu Ülikooli muuseumide osana Tartu Ülikooli loodusmuuseum

2007. aasta 1. augustil moodustati seniste instituutide baasil kaks teadus-arendusasutust: Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut. Viimasesse kuulub neli osakonda: botaanika, geograafia, geoloogia ja zooloogia.

Dekaanid[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnu Meidla, teaduskonna viimane dekaan

Teaduskonna dekaanid läbi aegade:

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]