Toivo Lehtisalo
| Toivo Lehtisalo | |
|---|---|
| Sünniaeg | 16. juuni 1887 |
| Surmaaeg |
8. august 1962 (75-aastaselt) Helsingi |
| Amet | etnograaf, õppejõud |
Toivo Vilho Lehtisalo (kuni 1906. aastani Löfgren; 16. juuni 1887 Pöytyä – 8. august 1962 Helsingi) oli soome keeleteadlane ja etnoloog. Tema põhiliseks uurimisteemaks olid samojeedi keeled.
Toivo Lehtisalo vanemad olid rahvakooliõpetajad. 1910. aastal sai ta Helsingi Ülikoolis filosoofiakandidaadi ja magistri kraadi. 1927. aastal sai ta samas litsentsiaadi ja doktorikraadi.[1]
1911–1912 oli Toivo Lehtisalo uurimisretkel neenetsite juures. Ta uuris neenetsi keele tundramurret. 1914. aastal tegi ta uurimisretke Obi jõe äärde neenetsi keele metsamurde kõnelejate juurde. Nende reisidel pani ta kirja sõnavara ja tekste rohkem kui viiekümnelt keelejuhilt. 1936. aastal ilmus temalt põhjalik uurimus uurali keelte algsetest tuletusliidetsest "Über die primären ururalischen Ableitungssuffixe". Lehtisalo avaldas ka rohkesti enda ja Matthias Alexander Castréni kogutud samojeedi keeleainestikku. 1940. aastal avaldas ta Castréni neenetsi ja sölkupi rahvaluuletekstid ("Samojedische Volksdichtung"). 1947. aastal ilmus Lehtisalo enda neenetsi rahvaluuletekstide kogu "Juraksamojedische Volksdichtung". Lehtisalo peateos neenetsi keele sõnaraamat ("Juraksamojedisches Wörterbuch") avaldati 1956. aastal. Samojeedi keeleainestiku kogu "Samojedische Sprachmaterjalen" tuli trükist 1960. aastal.[2]
1959. aastal ilmus Toivo Lehtisalo reisikirjade raamat "Tundralta ja taigasta".[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. september 2016. Vaadatud 1. mail 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Ago Künnap, Paula Palmeos, Tõnu Seilenthal. Põhja ja itta : lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost. Tallinn, 1974, lk. 126-127
- ↑ http://masterpieces.asemus.museum/masterpiece/detail.nhn?objectId=10923