Terrakotasõdalased

Allikas: Vikipeedia
Terrakotasõdalased

Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin Shi Huangdid surnuteriigis pärast tema surma 10. septembril 210 eKr ja valmistati 210209 eKr.

Asukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grupp terrakotast sõdalasi

Terrakotasõdalaste asukoht Hiinas Xi'ani linnas, mis asub 1160 km Pekingist edelas, ei ole juhuslikult valitud. See paik oli keiser Shi Huangdi kodukoht ja Xi'an oli seejärel keisririigi pealinn rohkem kui tuhat aastat. Tangi dünastia valitsusajal (618907) oli Xi'an maailma suurim linn ja kandis kau­nist nime Changan – 'Taevalik Rahu'. Linn asus Siiditeel.

Leidmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühe 20. sajandi suurima arheoloogilise leiu peale satuti täiesti juhuslikult. Nimelt leiti terrakotast sõdalased talupoegade poolt, kes 1974. aastal kaevu kaevates neile peale sattusid.

Praeguseks on leitud enam kui 8000 skulptuuri kolmes maa-aluses kaevandis.

Terrakotast ohvitser

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leitud on nii jalaväe­lasi, vi­bu­laskjaid, ammukütte, ratsaväge ja hobustega sõjavankril seisavaid lahinguvalmiduses sõdureid.

Sõdalased on 1,6–1,7 meetri pikkused ja täiesti individuaalsete nägudega (ei leidu kahte ühesugust). Tõenäoliselt on kujud tehtud keisri enda sõjaväelasi eeskujuks võttes nende täpsete savist koopiatena.

Osa sõdalasi on püstiasendis, osa toetub ühele põlvele, hoides käes paljastatud mõõka. Paljud sõdalased on turvises, kuid enamik kannab vöötatud sõduri­kuu­be, sääri­seid ja kan­diliste ninadega jalanõusid. Sõdalaste kehad on seest õõnsad, kuid käed ja jalad on umb­sed. Nende relvadpronksist odad ja mõõgad, puidust vibud pronkskaunistustega – on tõelised (arvatakse, et neid võidi varem ka tõelises sõjategevuses kasutada) ja ka hobustel on pronksist valjad. Ja­la­väelaste juuksed on pealaele rulli seotud, ratsaväelased aga kannavad mütse.

Figuurid olid algul värvitud eredate värvidega, kuid need on üle 2000 aasta jooksul ära kulunud. Peaaegu 6000 skulptuuri leiti esimesest peaaegu viie meetri sügavusest kaevandist mõõtmetega 230x60 meetrit. Sealt tuli päevavalgele nii jalaväelasi, vibulaskjaid kui sõjavankreid. Teisest, väiksemast kaevandist, leiti veel sadu sõdalasi, ratsaväelasi, sõja­vank­reid ja vibulaskjaid. Kolmandas kaevandis oli ainult 68 figuuri – ilmselt väepealik koos oma staabiga.

Eksponeerimine rahvale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neli pronksist hobust

Suure hulga figuuridega esimene kaevand on avatud külastajatele. Kohalikus muuseumis näidatakse videofilme arheoloogilistest väljakaevamistest, samuti võib näha sõdalasi ja kaht poole elusuurust pronksvankrit hobuste ja vankrijuhtidega. 1980. aastal avastatud vanker näeb välja täpselt samasugune nagu need, mida kasutasid kunagi keiser, tema õukonna kõr­ged­ ametnikud ja konkubiinid

Qin Shi Huangdi haud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Qin Shi Huangdi haud asub üle 40 meetri kõrguse künka all, mi­­da pole seni veel avatud. Keegi ei tea, kus paikneb selle hauakambri sissepääs. Arvatak­se, et ehi­tajad tapeti ja maeti sinnasamasse, et saladust hoida. Usutakse, et paljud keisri ametnikud, teenijad ja naised maeti elavalt koos keisriga, et nad jätkaksid tema teenimist ka pärast isan­da surma. Sunnitöölised ehitasid hauakompleksi juba palju aastaid enne keisri surma.

Tänapäevaste seadmetega on tuvastatud, et hauakambris asub suurel hulgal münte. Siiski ei avata hauakambrit tõenäoliselt ka lähitulevikus, kuna kardetakse, et haua avamine võib kaasa tuua väärtusliku arheoloogilise leiu hävinemise.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

34.38194444109.25333333