Tarkvara paigaldamine

Allikas: Vikipeedia
Installerimise-eelne protsess, kus installeerijas valitakse vastavad sätted programmi paigaldamiseks

Tarkvara paigaldamine (ka draiverite, pistikprogrammite jpm paigaldamine) ehk installeerimine ehk installimine ehk installatsioon on protsess, mille käigus arvutiprogramm pannakse kasutaja arvutisse nii, et seda oleks võimalik hiljem käivitada.

Installeerimist tehakse erilise programmiga Package management system, mis esineb vastavas operatsioonisüsteemis (näiteks, RedHat Package Manager ja APT Linuxis või siis Windows Installer Microsoft Windowsis) või siis installeerija käib vastava tarkvara koosseisu. GNU-OS-ides on väga levinud GNU toolchain süsteemi ning selle analooge et kompileerida ning käivitada tarkvara vahetult enne installatsiooni.

Ülevaade[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem osa programme toimetatakse müügile või levitatakse kokkupressitud (pakitud, vt. Arhiveerimine) kujul. Normaalse töö jaoks on vaja nad lahti pakkida ning vajalikud andmed õigesti arvutisse paigutada, arvestades arvutite iseärasusi ning kasutajasätete erinevusi. Installeerimise käigus viiakse täide erinevad testid kontrollides vastavust püstitatud nõuetega ja arvuti konfigureerub (sätestub) failide ning andmete hoidmiseks, mida on vaja programmi korrektse töö jaoks. Reeglipäraselt install sisaldab endas viiteid kõigile programmile vajaminevatele failidele, mis asuvad vastavates kohtades failisüsteemis, aga ka modifikatsiooni ning konfiguratsioonifailide loomet. Pakettide haldajad kontrollivad sõltuvust, kontrollides vastavalt kas osa, mis läheb vaja programmi töö jaoks, on süsteemis juba olemas ning õnnestunud installatsiooni korral registreerides uue paketi saadavate seas. Kunas selline protsess on väga erinev iga programmi ning arvuti jaoks, siis paljud programmid (ka. operatsioonisüsteemid) lähevad müügile koos universaalse või spetsiaalse installeerijaga (installer) – programmiga, mis automatiseerib suurema osa tööst, mis tehakse programmi edukaks installeerimiseks. Osa programme on kirjutatud sellisel kujul, et installeeruvad arvutisse kõigest failide kopeerimise teel vastavasse kohta, mille juures installatsiooni kui sellist ei toimu. Sellised on programmid, mis on nii nimetatud „installeerimist mittevajavad“. Selline kuju on eriti levinud Mac OS X, DOS ja Microsoft Windowsile kirjutatud programmide seas. Eksisteerivad ka operatsioonisüsteemid, mis ei nõua eelnevat installeerimist ning tänu sellele on neid võimalik jooksutada otse andmekandjalt (CD või DVD), mõjutamata teisi operatsioonisüsteeme, mis on eelnevalt kasutaja arvutisse installeeritud. Selliste operatsioonisüsteemide heaks näiteks on Knoppix või Mac OS 1-9. Samasugune termin on kasutusel ka pistikprogrammide, draiverite ning programmi failide juures, mis iseenesest ei ole programmid. Tavapäraste operatsioonide käigus, mis tehakse vastava tarkvara installeerimise käigus, luuakse või muudetakse:

  • Koos kasutatavaid ning mitte koos kasutatavaid programmifaile
  • Kaustasid (Directories)
  • Konfiguratsiooni failide salvestusi, mis on kasutatud ühe programmi poolt või koos.
  • Keskkonna muutujaid (environment variables)

Võimalikud installeerimise võimalused [1][muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Käsitsi installeerimine – Paigaldus toimub ilma installeerijata või arvukate kasutaja poolt käsitsi tehtud operatsioonide käigus.
  • „Vaikne“ installeerimine – paigaldamine, mille käigus kastajale ei näidata aknaid ega sõnumeid. „Vaikne“ installeerimine ei ole automaatse installeerimise sünonüüm, kuigi on tihti kasutatud just selles tähenduses. [2]
  • Automaatne installeerimine – paigaldamine, mis toimub ilma kasutaja segamiseta, välja arvatud muidugi selle käivitamise protsess. Installeerimise protsess nõuab vahel koostööd kasutajaga, kes juhib seda protsessi, tehes järgmisi valikuid: võttes vastu kasutajatingimusi, parameetrite ning sätete etteandmisel, paroolide sisestamisel ja nii edasi. Graafilistes keskkondades on kasutatavad ka installeerijad, mis võimaldavad paigaldamist vaikimisi sätete abil, nii nimetatud Install Manager, aga ka need kasutavad tavaliselt käsurea parameetreid, mis võimaldavad teha täiesti automatiseeritud paigaldamist.
  • Iseseisev installeerimine – paigaldamine, mis ei vaja algset protsessi käivitamist. Näiteks Vodafone Mobile Connect USB Modem, mis installeerub arvuti USB pordilt sellega ühendamisel, ilma et oleks vaja käsitsi midagi käivitada.
  • Kaudne installeerimine – paigaldamine, mis tehakse ilma kasutaja arvuti külge kinnitatud monitori kasutamiseta (kaasa arvatud juhud, mil arvutil täiesti puudub videoväljund). See võib olla kontrollitud installeerimine teiselt masinalt, mis on ühendatud lokaalse võrgu või mõne muu kaabli abil. Automaatne ja kaudne installeerimine on tavapärased operatsioonid, mida teevad süsteemi administraatorid.
  • „Puhas“ installeerimine – paigaldamine, mida tehakse vastavate faktorite puudumisel, mis võivad muutuda erinevate programmide juures. Vastavalt erinevate faktorite rohkuse tõttu, mis võivad kuidagi mõjutada programmi edukat paigaldamist, on selline tüüpiline installeerimine üpriski raske. Selle tõttu failid, mis võisid jääda pärast eelmist installeerimist ning operatsioonisüsteemi ebastabiilsus võivad viia programmi ebakorrektse taaspaigaldamise ja mitte töötamiseni.
  • Vahetu installeerimine – programmi paigaldamine, mida tehakse selle koopiast kõvakettal (nii nimetatud flat copy), aga mitte originaalselt andmekandjalt (tavaliselt CD või DVD-ketas). See on kasulik situatsioonidel, mil sihtmasin ei suuda hakkama saada optilistes seadmetes andmekandjate lugemisega, olles hõivatud ülesannete lahendamisega, mis koormavad protsessorit umbes sama palju kui näiteks programmide installeerimine.

Installeerimise programm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Installeerimise programm, installeerija (inglise keeles installer) – on programm, mis paigaldab tarkvara arvutisse. Mõningad installeerijad on spetsiaalselt tehtud selleks, et installeerida endas sisaldavaid faile, mõningad on aga universaalsed ja töötavad lugedes tarkvara komplekti sisaldust, mis neil tuleb installeerida. Erinevused pakettide juhtiva süsteemi ja installeerija vahel on järgmised:

Paketihaldur (Package Management System) Installeerija
Tavaliselt operatsioonisüsteemi osa Iga toode lastakse välja oma installeerijaga
Kasutab üht andmebaasi installeerimiseks Esitab iseenda paigaldamist
Võib kontrollida ning juhtida kõiki pakette süsteemis Töötab ainult seotud produktiga
Üks tootja Mitu tootjat
Paketil üks formaat Palju paigaldaja formaate

Levinuimad installeerimise programmid [3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Windowsite perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige populaarsem formaat Windows NT perekonna jaoks on installeerimise paket MSI, mis paigaldub Windows Installeri abil. Firmad, mis toodavad vahendeid installeerijate valmistamiseks: InstallShield (InstallShield Wizard), Macrovision (InstallAnywhere), Wise solutions, Inc., SetupBuilder. Suurem osa nendest võivad toota peale MSI pakettide ka enda omi. Tasuta alternatiivid on seejuures NSIS, Clickteam Install Creator, Inno Setup, Install Simple, aga ka instrumentaalsed vahendid Microsoftilt (WiX).

Unix-ite perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem osa operatsioonisüsteemide distributsioone GNU, Linux ja BSD baasil omab sisseehitatud pakette juhtivat süsteemi, mille abil võib installeerida nii hädavajalikke operatsioonisüsteemikomponente kui ka välist tarkvara, isegi kui see omab endas installeerijait, mis muidu ei peaks arvestama sellise juhuga.

Mac OS perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ka Mac OS X kasutab pakette juhtivat süsteemi. Osa kommertsilisi rakendusi Mac OS X-i jaoks kasutavad eraldi installeerijat nagu näiteks Installer VISE-i või Stuffit InstallerMaker-it. Rakendused, mis ei vaja süsteemi lisakomponentide installeerimist, võivad olla kergelt paigaldatud arvutisse lihtsa kopeerimise teel, tõstes üle rakenduse failid vajalikku kohta kõvaketal. Mac OS X sisaldab endas ka eraldiseisvat rakendust programmide uuendamiseks Software Update (mis on tuntud ka kestkäskluse softwareupdate all), aga see toetab ainult Apple'i poolt toodetut tarkvara.

Installeerijad ja arhivaatorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõningad arhivaatorid võimaldavad luua installeerijaid. Mõningad operatsioonilised keskkonnad – nagu näiteks Windows NT (vaikimisi) ja Xfce 4 (kasutaja soovil), sisaldavad endas kindla programmi automaatse käivitamise funktsiooni, mis asub andmete kandjal, ning käivitub sisestades see lugeja seadmesse

Kuidas installeerida tarkvaraline programm [4][muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavaliselt tarkvara installeerimine sõltub sellest, missugune operatsioonisüsteem on kasutusele, millele see paigaldatakse. Üleüldiselt, juhul kui ei teki mingisuguseid veateateid, näeb see välja nii:

Alustuseks[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tee kindlaks, et su arvuti vastab kindlatele normidele, mis on programmi, mängu või mõne muu komponendi nõuetesse tootja poolt kirja pandud.
  • Programmi juhendid või readme fail, mis asub installeerimise sätestikuga samas kaustas, tavaliselt sisaldab kindlaid instruktsioone, kuidas programm installeerida.
  • Pärast installeerimist või siis installeerimise käigus võib juhtuda nii, et programmil on vaja installeerida teisi programme, faile või komponente, enne kui programmi saab jooksutada. Sellisel juhul programm tavaliselt teavitab teid, et mis programmi on veel vaja paigaldada andes valiku, kas te paigaldate selle või mitte või siis on ka võimalus, et peate iseseisvalt eraldi installiga selle arvutisse paigaldama, enne kui programmi saab täies mahus kasutada.
  • Kui te paigaldate arvutisse programmi, mängu või mõne muu komponendi, on alati hea idee eelnevalt sulgeda või siis blokeerida kõik üleliigsed programmid, mis on taustas aktiivsed.
  • Pärast programmi installeerimist, kui installija nõuab restarti, siis on vaja see ka teha.

Microsoft Windows-i kasutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljud tarkvaralised programmid, mängud ja muud komponendid omavad AutoPlay võimalust, mis automaatselt käivitab setup akna vastava programmi jaoks, mil CD sisestatakse arvutisse. Kui programm, mäng või muu komponent võimaldab sellist funktsiooni, siis viiakse installeerimine lõpuni vastavas aknas, mis tekis ketta sisestamisel. Kui installeeritakse programm, mäng või muu komponent, mis ei oma eelnevalt kirjeldatud võimalust, või installeeritakse flopiketalt, siis näeb installeerimise protsess välja umbes nii:

  1. Avatakse Minu Arvuti kaust
  2. Selles kaustas otsitakse draive, mis sisaldab installeeritavaid faile. Näiteks kui failid asuvad flopikettal, avatakse A: draiv. Kui nad on kettal siis avatakse D: või siis muu tähe draiv, mis vastab kindlale kettaseadmele, kus asub CD või DVD koos failidega.
  3. Nende failide seas otsida setup või installeerimise fail. Topelt-klikkides seda peaks avanema programmi, mängu või muu komponendi installatsioon. Kui on näha mitmeid installeerija faile on vaja otsida aplikatsiooni fail, mis käivitab kõik korraga või siis topelt-klikkida kõik setup-i või installeerija faile, kuni leitakse fail, mis käivitab installatsiooni. Enamikel juhtudel ikoon, mis on seotud installeeritavate failidega omab samasugust nimetust.

Alternatiivne meetod installatsiooni käivitamiseks Microsoft Windowsil oleks järgmine:

  1. Klikkida Start menüül ja valida Run.
  2. Run-i aknas sisestada x:\setup või x:\install kus x on vastava draivi täht, millelt installeerimist käivitada soovitakse. Näiteks kui installeeritavad failid asuvad floppi kettal siis Run-i oleks vaja trükkida kas a:\setup või siis a:\install.


MS-DOS-i kasutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutajad, kes installeerivad programmi Microsoft DOS-ilt, peavad omama mingisugust arusaama MS-DOS-i käskudest. Üldises mõttes käib see nii:

  1. Enne installeerimist MS-DOS-i, peab vahetama drive või kataloogi nendele, mis sisaldavad installeeritavaid faile. Kui paigaldatakse programmi CD-lt või kettalt, siis vahetada vastavalt sellele drive-ile. Kui Installeeritavad failid asuvad erinevates kataloogides, kasutatakse dir käsku, et näidata, mis kataloog endas sisaldab ning cd käsku, et minna vajalikku kataloogi vastavas kaustas.
  2. Olles vastavas kaustas, mis sisaldab endas installatsiooni faile, jooksutatakse programme setupi jaoks. Enamikel juhtudel see tehakse sisestades lihtsalt setup või install käsureal installeerimise alustamiseks. Kui tekib mingisugune viga nagu bad command või faili nime vigasuse sõnum, trükitakse vastavalt dir *.exe või dir *.com või dir *.bat. Need käsklused näitavad kõik jooksutatavad failid, kui mõni fail on väljastatud, siis jooksutatakse see, et algaks programmi installatsioon või setup. Kui käsklused ei väljasta midagi, on võimalus, et ollakse vales kataloogis.

FreeBSD kasutajad [5][muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Laaditakse alla tarkvara, mis on kas lähtekoodi formaadis või siis binaarsel kujul.
  2. Tarkvara pakitakse algsest formaadist lahti (tüüpiliselt kompresseeritud compress, gzip või bzip2-ga)
  3. Leitakse dokumentatsioon (kas INSTALL või README fail või mõned muud failid doc/ alamkataloogis) kus on kirjeldatud, kuidas tarkvara paigaldada.
  4. Kui tarkvara oli source-i formaadis siis kompileeritakse. See võib lisaks nõuda Makefile-i töötlemist, configure skripti jooksutamist ja muud tööd.
  5. Testitakse ja installeeritakse.

Kui installeeritakse tarkvara pakette, mis polnud algselt porditud FreeBSD-le, võib tekkida olukord, kui on vaja muuta programmi lähtekoodi, et see töötaks korralikult.

BSD-l on kaks võimalikku installeerimise tehnoloogiat, millel mõlemal on oma plussid ja mille kasutamine sõltub kasutaja enda valikust:

Package[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kompresseeritud package tarball on tavaliselt väiksem, kui kompresseeritud tarball, mis sisaldab endas rakenduse lähtekoodi.
  • Package ei vaja eelnevat kompileerimist. Suuremate rakenduste jaoks, näiteks nagu Mozilla Firefox, KDE või GNOME on see üpris tähtis, eriti kui ollakse aeglasel arvutil.
  • Package tehnoloogia ei vaja erilist protsessi mõistmist, kuidas tarkvara FreeBSD-s kompileeritakse.

Pordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kompileerimise võimalusi saab muuta, genereerides koodi, mis jookseb kindlatel keskkondadel näiteks kas Pentium 4-l või Athloni protsessoril.
  • Osa rakendusi omavad kompileerimisaja valikuvõimalust, mis kirjeldab, mida nad saavad või ei saa teha. Näiteks Apache-t võib sätestada paljude erinevate sisevõimalustega. Ei ole vaja kasutada tavasätteid vaid saab sättida enda omi.
  • Osa litsentse keelavad binaarkoodi levitamist, mistõttu peavad olema levitatud lähtekoodina.
  • Osa inimesi ei usalda kahendkoodis olevaid rakendusi, sest ei ole võimalust koodi läbi lugeda ja leida sealt veab, juhul kui tekib vajadus.
  • Kohalike paikade (patchide) olemasolul on vaja lähtekoodi, et need rakendada.

Linuxi kasutajad [6][muuda | redigeeri lähteteksti]

Käsurea protsess[muuda | redigeeri lähteteksti]

Graafiline (GUI) protsess[muuda | redigeeri lähteteksti]

Registreerimine ja aktiveerimine [7][muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõningate arvutiprogrammide ja programmipakettide kasutamiseks (eriti nende, mille kasutamise eest tuleb maksta) on vajalik tarkvara eelnev aktiveerimine ning vahel ka kasutajaks registreerumine. Sageli on seda võimalik teha programmi arvutisse paigaldamise käigus. Sel juhul võib paigaldusprogramm eraldi aknas küsida toote aktiveerimiskoodi või mingeid muid toote õigsust tõendavaid andmeid. Aktiveerimisprotsess kaitseb nii kasutajat, tootjat, kui tarkvara arendajaid kindlustades arvutisse paigaldatud programmide õigsuse ja vastavuse kasutajaga sõlmitud või sõlmitavale litsentsilepingule. Aktiveerimine piirab programmide illegaalset kasutamist võimaldades programmi aktiveerimist üksnes etteantud arvul arvutitel vastavalt litsentsilepingule (Software License Agreement).

Aktiveerimine toimub tavaliselt automaatselt paigaldusprotsessi käigus või esmakäivitamisel Interneti teel. Mõnedel juhtudel (nt. operatsioonisüsteemi Windows XP puhul) on aktiveerimine Internetiühenduse puudumisel võimalik ka telefoni teel. Paljud programmid võimaldavad aktiveerimist etteantud perioodi (enamasti kuni 30 päeva) jooksul. Vastava ajalise perioodi möödudes töötab programm edasi üksnes aktiveerituna.

Mõningate programmide kasutamiseks on vajalik nende kasutajaks registreeruda. Üldjuhul tekib see võimalus programmi esmakäivitamisel. Registreerimine aitab kasutajal vältida tema kasutuses oleva tarkvara volitamata kasutamist teiste isikute poolt ja võimaldab edaspidi saada uuendusi, reklaami ning eripakkumisi tarkvaralitsentsi müüjalt või tootearendajalt.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasulikud lingid[muuda | redigeeri lähteteksti]