T-111
T-111 | |
|---|---|
| T-111 tehnilised andmed | |
| Pikkus | 5,40 m |
| Laius | 3,14 m |
| Kõrgus | 2,42 m |
| Kaal | 32,2 t |
| Kiirus | maastikul ? km/h maanteel 30 km/h |
| Käiguvaru | maanteel ? km/h maanteel km |
| Suurtükk | 45 mm 121 mürsku |
| Kuulipildujad | 2x7,62 mm DT padrunit |
| Soomus | kuni 60 mm mm |
| Mootor | |
| Mootori võimsus | hj |
| Meeskond | 3 inimest |
T-111 (algse nimega T-46-5) oli esimene uue põlvkonna tanki prototüüp, mille kallal töötati Nõukogude Liidus aastatel 1936–1938. Uue tanki loomise põhjuseks oli, et kogemused Hispaania kodusõjas, mis näitasid, et olemasolevad nõukogude tankid pole uutele tankitõrjerelvadele vastupidavad ja süttivad oma bensiinimootorite tõttu tabamuse korral kergesti. T-111 projekteerimisega tegeles OKMO büroo tehasest Nr. 185. Projekteeriti 1936–1937 ja prototüüp valmis 1938. aastal. Uus tank oli soomustatud 60 mm terasplaatidega Ižorski tehasest ja oli seega pakseima soomusega nõukogude tank. Tank oli relvastatud ühe 45 mm kahuri ja kahe 7,62 mm kuulipildujaga DT, millest üks paiknes torni tagaküljel. Tanki meeskonnas oli kolm meest.[1]
Kuigi tanki soomus oli piisav, et vastu pidada 45 mm kahuri tulele, oli selle pearelv liiga nõrk, et ise samaväärset tanki hävitada. Tank oli ka liiga aeglane. Ilmsete puuduste tõttu projekt lõpetati.[1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Steven J. Zaloga, James Grandsen Soviet Tanks and Combat Vehicles of World War Two Weidenfeld & Nicholson military 1984 ISBN 0853686068 Inglise k.