Inglismaa
 |
See artikkel on Suurbritannia ajaloolisest osast; aastail 927–1649 ja 1660–1707 eksisteerinud riigi kohta vaata Inglismaa kuningriik; tänapäeva riigi kohta kohta vaata artiklit Suurbritannia |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Inglismaa |
|
|
| inglise England |
|
|
.svg) Inglismaa vapp |
 Inglismaa lipp |
|
|
| Pindala: 130 439 km² |
| Elanikke: 49 446 600 (2004) |
| Pealinn: London |
|
|
 |
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest — Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast — nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast.
Inglismaal on maismaapiir põhjas Šotimaa ning läänes Walesiga.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Pikemalt artiklis Inglismaa ajalugu
Suurbritannia saare lõunaosa Rooma Impeeriumi provintsina [muuda]
Suurbritannia saare lõunapoolse osa Inglismaa vallutasid Vana-Rooma keiser Titusele allunud Rooma Impeeriumi väed 44. aastal maj. Britannica provintsi valitsesid Rooma väejuhid Traianuse ja Hadrianus, kes pidas korduvalt sõdu ka alistamata šoti hõimudega Suurbritannia saare põhjasosas. Rooma võimu all oleva territooriumi kaitseks ehitati saare keskosasse Hadrianuse vall.
Inglismaa on oma nime (ladina Anglia, inglise England) saanud germaani hõimu anglite järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki.
Danelaw Inglismaa [muuda]
- Pikemalt artiklis Danelaw
Skandinaavia viikingiajal sooritasid viikingid sõja- ja röövretki Ida-Inglismaale, kus nad 9. sajandi teisel poolel allutasid Inglismaa piirkondlikud kuningad ning kehtestasid aastateks 886–954, ida- ja põhja-inglismaal taanlaste ülemvõimu.
Anglosaksi Inglismaa [muuda]
Anglid ja saksid rajasid Inglismaale rea kuningriike, millest traditsiooniliselt loetletakse seitse (heptarhia): Northumbria, Mercia, Ida-Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex. 927. aastal liitis kuningas Athelstan need Inglismaa kuningriigiks.
Anglonormanni Inglismaa [muuda]
1066. aastal tungis Inglismaale Normandia hertsog Guillaume, alustades normanni vallutust Inglismaal. Normanni dünastia valitses Inglismaal kuni Plantageneti dünastia tulekuni 1154.
Plantagenet' dünastia [muuda]
1154-1485 valitses Inglismaad viisteist Plantagenet'de monarhi. Dünastia vanem haru valitses Henry II-st kuni Richard II kukutamiseni 1399. aastal. Seejärel valitses pool sajandit noorem haru, Lancasterid, kuni see põrkus Rooside sõjas Yorki haruga. Kolme Lancasteri kuninga järel läks kroon kolme Yorki kuninga kätte, kellest viimane, Richard III, langes Bosworthi lahingus 1485.
Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane Inglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid "Inglise luule isa" Geoffrey Chauceri patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli gooti arhitektuur. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas Must Surm.
Pikaajaline mõju konstitutsioonilise õiguse arengule oli kuningas John Maata kinnitatud Magna Cartal, samast perioodist pärineb ka Inglismaa parlamendi institutsioon.
Ajastu välispoliitikat kujundas suuresti Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.
Tudorite Inglismaa [muuda]
17. sajand [muuda]
Šoti ja Inglise kroonide ühendamine. Kolonisatsioon. Inglise kodusõda. Monarhia taastamine. Kuulus revolutsioon.
Ühendatud Kuningriigi sünd [muuda]
Uusaegne Inglismaa [muuda]
18.-19. sajandi tööstusrevolutsioon.
Sümbolid [muuda]
Inglismaa deviis on Dieu et mon droit (prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus")
Rahvuslill on roos (punane, valge).
Kaitsepühak on Püha Jüri.
Rahvastik [muuda]
Suurim linn on London, mis on ka kogu Suurbritannia pealinnaks.
Religioosne koosseis [muuda]
- anglikaane 31 500 000
- katoliiklasi 5 000 000
- muslimeid 1 600 000
- metodiste 1 400 000
- judaiste 267 000
- õigeusulisi 250 000
- sikhe 336 000
- hinduiste 559 000
- baptiste 140 000
- mormoone 100 000 – 200 000
Territoriaal-haldusjaotus [muuda]
Inglismaa territoriaal-halduslik alljaotus ei ole ühetaoline ja on mitmel korral põhjalikult reorganiseeritud.
Regionaalne jaotus [muuda]
- Pikemalt artiklis Regioon (Inglismaa)
Praegusel ajal on Inglismaa territoorium jaotatud üheksaks regiooniks. Kuid peale ühe regiooni (Suur-London), ei oma teised regioonid haldusfunktsioone, olles eelkõige territoriaalsed ja statistilised üksused.
Aastail 1994–2011 omasid Inglismaa regioonid mingil määral halduslikku rolli Suurbritannia valitsuse poliitika elluviimisel; neid nimetati ka valitsusregioonideks (government office regions).
Enam-vähem samas ajavahemikus tegutsesid regioonides (välja arvatud Suur-Londonis, kus haldusorganid valiti teisiti) regionaalsed assambleed (regional assemblies), millede koosseis täideti kaudsete valimiste teel.
Inglismaa regioonid on ühtlasi ka Euroopa Liidu statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri taseme NUTS 1 regioonid.
Regioonid [muuda]
Kohalik omavalitsus [muuda]
- Pikemalt artiklis Kohalik omavalitsus Inglismaal
Inglismaa haldusjaotus ühtib praktiliselt kohaliku omavalitsuse struktuuriga, mille järgi eristatakse krahvkonna-, ringkonna- ja vallatasandit. Esimesed kaks on põhitasandid, mistõttu sageli kasutakse Inglismaa omavalitsusstruktuuri iseloomustamiseks väljendeid "kahetasandiline" või "ühetasandiline".
1990ndail lisandus kohaliku omavalitsuse süsteemis uus omavalitsusüksuse tüüp – tervikomavalitsus (unitary authority), kus ringkonna- ja krahvkonnatasandi haldusfunktsioonid on ühitatud.
Inglismaal on pärast viimaseid reorganiseerimisi 2009. aastal 354 põhilist omavalitsusüksust (principal local authority). Nende hulka kuuluvad 27 mittelinnkrahvkonda, 201 mittelinnaringkonda, 36 linnkrahvkonna linnaosa, 55 tervikomavalitsust, Suur-London, selle 32 linnaosa ja 2 eristaatusega üksust.
Madalaima tasandi omavalitsusüksusteks on Inglismaal vallad (civil parishes), millised on moodustatud põhiliselt mittelinnaringkondades ja tervikomavalitsustes ja neid on Inglismaal kokku umbes 4500.
Krahvkonnatasand [muuda]
Krahvkond on olnud sajandeid Inglismaa põhilisim territoriaal-haldusüksus. Tänasel päeval nimetatakse neid põliseid krahvkondi ajaloolisteks krahvkondadeks. Kohaliku omavalitsemise õigusaktiga reorganiseeriti need 1889. aastal halduskrahvkondadeks (administrative counties) ja krahvkond-linnadeks (county boroughs). Sellistena püsisid nad peaaegu muutumatutena kuni 1974. aastani. Uue kohaliku omavalitsemise õigusaktiga reorganiseeriti need linnkrahvkondadeks (metropolitan counties) ja mittelinnkrahvkondadeks (non-metropolitan counties).
Aastal 1986 linnkrahvkonnad kaotasid oma haldusfunktsioonid. 1990ndail muudeti hulk mittelinnkrahvkondi tervikomavalitsusteks.
Ringkonnatasand [muuda]
- Pikemalt artiklis Ringkond (Inglismaa)
Ringkond (district) on olnud alates 1889. aastast kahetasandilises omavalitsemisstruktuuris madalama tasandi omavalitsusüksuseks. Siis moodustati neid halduskrahvkondades kolme tüüpi – linnringkonnad (urban districts), maaringkonnad (rural districts) ja munitsipaallinnaosad (municipal boroughs). Kuid kohaliku omavalitsemise õigusakt (1888) sätestas ka halduslikult krahvkondadest sõltumatud ringkonnad – krahvkond-linnad (county boroughs).
Kõik eelpool nimetatud ringkonnatüübid kaotati 1972. aasta reformiga, et aastast 1974 moodustada linnkrahvkondades madalama tasandi üksused linnkrahvkonna linnaosad (metropolitan boroughs) ja mittelinnkrahvkondades mittelinnaringkonnad (non-metropolitan districts).
Vallatasand [muuda]
Vallad (civil parishes) on ringkondade ja tervikomavalitsuste allüksused, mille keskmes on tavaliselt küla või väikelinn. Elanike arvult väga erinevad – mõnesajast inimesest kuni mitmekümne tuhandeni. Näiteks, suurima elanikkonnaga on Somersetis asuv merekuurort Weston-super-Mare, milles elab üle 70 000 inimese.
Suur-London [muuda]
Suur-London (Greater London) on ainuslik haldusüksus. Aastal 2000 taastati 1986. aastal kaotatud Suur-Londoni kõrgema tasandi haldusvõim, kuid juba piiratud kujul. Täitevvõimu teostamiseks moodustati Suur-Londoni Administratsioon (Greater London Authority).
Suur-London koosneb 32 linnaosast (London boroughs) ja eristaatust omavast City of Londonist. Need 33 omavalitsusüksust on ringkonnatasandi üksused.
Eristaatus [muuda]
Eristaatust (nn sui generis) omavad Inglismaal kaks omavalitsusüksust.
- City of London, kus elanikke on 11 500 (2009), on ühe ruutmiili (2,6 ruutkilomeetrit) suurune ala Londoni südames, mille piirid on vähe muutunud keskajast saadik. Sellel ruutmiilisel alal elas 19. sajandi keskpaiku üle 120 000 inimese, tänasel päeval on elanikkond kahanenud kümnekordselt. Kuigi City of London on üks Suur-Londoni allosi, omab ta õigusi ja privileege, millest 32 Londoni linnaosa ilma on, muuhulgas omab ta oma lordmeeri.
- Scilly saared, kus elanikke on 2100 (2010), said aastal 1890 keskvalitsuselt eristaatuse (sui generis unitary authority), mis andis neile haldusliku sõltumatuse Cornwalli krahvkonnast. Omavalitsuse võimuorganina moodustati valitav Scilly Saarte Maaringkonnanõukogu (Isles of Scilly Rural District Council). Eristaatus säilis ka 1972. aasta haldusreformiga, võimuorgan sai vaid teise nimetuse – Scilly Saarte Nõukogu (Council of the Isles of Scilly).
Tseremoniaalkrahvkonnad [muuda]
- Pikemalt artiklis Tseremoniaalkrahvkond
Monarhi osa Suurbritannia poliitilises elus ja riigipeana on tseremoniaalne. Tseremoniaalsed on ka asehaldurkonnad (lieutenancy areas), millistesse kogu riigi territoorium on jaotatud. Neid territoriaalüksusi nimetatakse riigi erinevates ajaloolis-geograafilistes piirkondades erinevalt, näiteks Inglismaal tseremoniaalkrahvkondeks või ka geografilisteks krahvkondadeks ning neisse määrab monarh administratsiooniülemaks oma esindajana Lord Lieutenanti.
Inglismaal on moodustatud 48 tseremoniaalkrahvkonda.
Majandus [muuda]
Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Ühena maailma enim arenenud riikidest on Inglismaa liider keemia ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris.
London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha.
Suurbritannia keskpank, mis määratleb intressimäärasi ja rakendab rahapoliitikat, on Bank of England Londonis. London on ka koduks Londoni börsile, mis on peamine väärtpaberibörs Suurbritannias ja suurim Euroopas. London on üks rahvusvahelisi juhte rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas.
Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele – mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mis meelitab igal aastal miljoneid turistide maailma eripaigust.
Inglismaa ametlik rahaühik on Suurbritannia naelsterling, tuntud ka Briti naela või GBP'na.
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
