Stromatoliit

Allikas: Vikipeedia
Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal
Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal

Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel.[1]

Stromatoliidid on kuni 1,2 m kõrged ja nende pikkus võib ulatuda mitme meetrini. Kujult on nad korrapäratud, mügarjad, koorikjad või sammasjad. Ehituselt on nad peenekihilised, kiirjad või teralised.[1]

Stromatoliidid koosnevad peamiselt karbonaatsetest mineraalidest, savist ja liivast.[2]

Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees, kus vee soolsus kõigub[1]. Tänapäevaseid stromatoliite moodustavad fotosünteesivad koloonialised tsüanobakterid ekvaatori lähedal, näiteks Bahama saartel, Mehhiko lahes ja Lääne-Austraalias Shark Bays[2].

Stromatoliidid on sageli väga vanad. Vanimad stromatoliite meenutavad struktuurid on 3,5 miljardit aastat vanad[2]. 1950. aastatel leiti Austraalias ja Kanadas 2 miljardi aasta vanuseid stromatoliite[3]. Eestis on nad eriti iseloomulikud siluri lademetele.[1]

Eestis saab stromatoliite kohata Saaremaal, näiteks Soeginina panga jalamil Atla poolsaare läänerannal ja Kübassaare panga keskmistes kihtides.[4]

William Schopf leidis 1980 Lääne-Austraaliast 3,5 miljardi aasta vanuseid stromatoliidisarnaseid kivimeid ja pidas neid stromatoliitideks. Kui need oleksid stromatoliidid, oleks tegemist kõige vanema jäljega elu olemasolust Maal. Kuid viimasel ajal on selles hakatud kahtlema. On oletatud, et need on hüdrotermaalsed moodustised, mis on tekkinud elusolendite abita. Esimesena seadis Schopfi leiu kahtluse alla Martin Brasier 1999.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Mare Isakar. Stromatoliit www.ut.ee
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Aave ja Aivo Lepland. Elu jäljed ürgses kivis "Eesti Loodus" 2002
  3. Saima Kaarna. Bioloogilise evolutsiooni tõendid ja elu areng Maal
  4. Geoturism Eestis ja Lõuna-Soomes. Saaremaa pangad www.geoeducation.info