Stromatoliit
Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel.[1]
Stromatoliidid on kuni 1,2 m kõrged ja nende pikkus võib ulatuda mitme meetrini. Kujult on nad korrapäratud, mügarjad, koorikjad või sammasjad. Ehituselt on nad peenekihilised, kiirjad või teralised.[1]
Stromatoliidid koosnevad peamiselt karbonaatsetest mineraalidest, savist ja liivast.[2]
Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees, kus vee soolsus kõigub[1]. Tänapäevaseid stromatoliite moodustavad fotosünteesivad koloonialised tsüanobakterid ekvaatori lähedal, näiteks Bahama saartel, Mehhiko lahes ja Lääne-Austraalias Shark Bays[2].
Stromatoliidid on sageli väga vanad. Vanimad stromatoliite meenutavad struktuurid on 3,5 miljardit aastat vanad[2]. 1950. aastatel leiti Austraalias ja Kanadas 2 miljardi aasta vanuseid stromatoliite[3]. Eestis on nad eriti iseloomulikud siluri lademetele.[1]
Eestis saab stromatoliite kohata Saaremaal, näiteks Soeginina panga jalamil Atla poolsaare läänerannal ja Kübassaare panga keskmistes kihtides.[4]
William Schopf leidis 1980 Lääne-Austraaliast 3,5 miljardi aasta vanuseid stromatoliidisarnaseid kivimeid ja pidas neid stromatoliitideks. Kui need oleksid stromatoliidid, oleks tegemist kõige vanema jäljega elu olemasolust Maal. Kuid viimasel ajal[millal?] on selles hakatud kahtlema. On oletatud, et need on hüdrotermaalsed moodustised, mis on tekkinud elusolendite abita. Esimesena seadis Schopfi leiu kahtluse alla Martin Brasier 1999.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Mare Isakar. Stromatoliit www.ut.ee
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Aave ja Aivo Lepland. Elu jäljed ürgses kivis "Eesti Loodus" 2002
- ↑ Saima Kaarna. Bioloogilise evolutsiooni tõendid ja elu areng Maal
- ↑ Geoturism Eestis ja Lõuna-Soomes. Saaremaa pangad www.geoeducation.info